Sirvides Autor "Ehrstein, Ly" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Organisatsioonile pühendumise seosed organisatsiooniliikmelise käitumisega Harju Tarbijate Ühistus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ehrstein, Ly; Kirikal, Heve
    Lõputöö eesmärk oli Harju Tarbijate Ühistu töötajate organisatsioonile pühendumise ja organisatsiooniliikmelise käitumise analüüsimine ja kaardistamine ning nende vaheliste seoste välja selgitamine, leidmaks võimalusi pühendumise suurendamiseks, käitumise parendamiseks ja töötajate lahkumiskavatsuse vähendamiseks. Lõputöös koostati teoreetiline raamistik organisatsioonile pühendumise olemusele ja komponentidele, kasutades selleks peamiselt Alleni ja Meyeri uuringuid ja nende välja töötatud „Kolme komponendi mudelit“, kus peeti olulisemaks kolme tunnust. Töötaja kiindumuse organisatsiooni vastu nimetasid nad emotsionaalseks pühendumuseks. Organisatsioonist lahkumisega seotud tajutav kahju nimetati alalhoidlikuks pühendumiseks. Töötaja tegutsemine, organisatsiooni huvides, tänu- ja kohusetundest nimetati normatiivseks pühendumiseks. Organisatsiooniliikmelisele käitumisele teoreetilise raamistiku loomisel käsitleti erinevate teadlaste definitsioone, kes jõudsid sarnasele seisukohale, et see on töötaja vabatahtlik, lisategevus, organisatsiooni hüvanguks. Organi loodud teooria abil selgitati käitumuslikke tegureid, milleks olid altruism, sportlaslikkus, kodanikukuulekus ja organisatsioonile järeleandlikkus. Empiirilise uuringu läbi viimiseks kasutati kaardistusuuringut (survey) ja kvantitatiivset andmekogumismeetodit. Andmekogumismeetodiks oli ankeetküsitlus, mis viidi kauplustesse paberkandjal, hiljem andmed süstematiseeriti ja töödeldi Microsoft Exel abil. Analüüsi meetodina oli kasutusel kirjeldav statistika. Statistiliste andmete analüüsimisel kasutati aritmeetilist keskmist (m) ja standardhälvet (SD), teostati korrelatsioonianalüüs. Uuringu üldvalim moodustus Harju Tarbijate Ühistule kuuluvatest, 7 kaupluse töötajatest ehk 220st töötajast, kelle hulka kuulusid kaupluste juhatajad, vahetusevanemad ja teenindajad. Vastajaid oli 117, täielikke ankeete 112, mis moodustas 51% üldvalimist. Alleni ja Meyeri loodud kolme komponendiga konstrukt on pajude uurimuste aluseks ka täna, kuigi nüüd arvestatakse ka mitmete erinevate muutujatega. Nendeks muutujateks võivad olla töötajate isikuomadused (vanus, rahvus, usk, haridus, jne), kuid ka organisatsiooni poolne toetus, organisatsiooni kultuur, õigeaegne töövahendite ja infoga varustamine, tark juhtimine jne. Empiirilise uuringu analüüsi käigus määrati kindlaks, kui kõrgelt hindavad Harju Tarbijate Ühistu töötajad emotsionaalset, normatiivset ja alalhoidlikku pühendumist üldiselt ja vastavalt oma kuulumisele kindlasse gruppi. Gruppidesse jagati töötajaid vastavalt nende soole, vanusele, haridustasemele, tööstaažile, rahvusele, ametikohale ja kauplusele. Analüüsiti ka kõikide gruppide antud hinnanguid käitumuslikele teguritele. Analüüsi tulemustest selgus, et Harju Tarbijate Ühistu töötajate poolt kõige kõrgemini hinnatud pühendumise komponendiks oli emotsionaalne pühendumine, järgmine oli normatiivse pühendumise hinnang ja kõige madalama hinnangu sai alalhoidlik pühendumine. Hinnangute vahed on väikesed, pealegi esines gruppide lõikes ka erisusi, mitmetel töötajate gruppidel oli normatiivne pühendumine hinnatud kõrgemalt kui emotsionaalne pühendumine. Esines ka selliseid gruppe, kus alalhoidlikku pühendumist hinnati kõrgemalt kui emotsionaalset pühendumist. Käitumuslikest teguritest hindasid töötajad kõige kõrgemalt organisatsioonile järeleandlikkust, kõige madalamalt kodanikukuulekust. Toetudes teooriale ja uuringu tulemustele, mis näitasid, et organisatsioonile pühendumise hinnangud olid madalamad organisatsiooniliikmelisele käitumisele antud hinnangutest ning leitud korrelatiivsetele seostele, võib Harju Tarbijate Ühistu juhtkonnale teha järgmised ettepanekud töötajate pühendumise tõstmiseks: • tõsta töötajate pühendumist, andes nende tööle tagasisidet, et töötajad tunnetaksid oma töö tähtsust ja enda väärtust organisatsioonis; • senisest enam pöörata tähelepanu kommunikatsioonile, kontrollida, et ei tekiks infosulge ja vajalik informatsioon jõuaks kõigi töötajateni; • viia läbi koolitusi, soodustada töötajate kursustel osalemist ja õppimist; • korraldada kindlate perioodide järel kauplustes koosolekuid, kus osaleks keegi juhtkonnast, et töötajad näeksid, et nende arvamus on oluline. Autori arvates ei tohiks üheski organisatsioonis tähelepanuta jääda need töötajad, kes juba organisatsiooniliikmeliselt käituvad. Sellised töötajad on iga organisatsiooni kalleim vara ja neid tuleks hoida. Vaatamata paljude teoreetikute jutule, nagu ei saaks rollivälist käitumist otseselt tasustada, tuleks leida võimalusi nende, eeskujulike töötajate premeerimiseks, tunnustamiseks või siiraks tänamiseks näiteks kuu parima töötaja valimine, et motiveerida neid edaspidi samasugust tööd tegema.