Sirvides Autor "Eiland, Ingrid" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Eestis toodetud villase lõnga kasutamine käsitöötegijate hulgas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-14) Eiland, Ingrid; Tuulik, Diana
    Lõputöö pealkirjaga „Eestis toodetud villase lõnga kasutamine käsitöötegijate hulgas“ eesmärgiks oli välja selgitada Eestis toodetud villase lõnga vähese kasutatavuse põhjused käsitöötegijate hulgas. Töö autor tegeleb ise käsitööga ja suheldes käsitöö tegijatega on kursis, et Eestis toodetud villase lõnga populaarsus käsitöö tegijate hulgas on suhteliselt nõrk. Enamik neist kasutab imporditud materjali ja vaid vähesed kodumaist villa. Oma lõputöös uuris autor, millised on võimalused muuta kohalik tooraine – Eestis toodetud villane lõng käsitöötegijate jaoks taas kasutatavaks. Töö autor püstitas hüpoteesi, et kohalikud käsitöötegijad ja mikroettevõtjad kasutavad oma toodete valmistamiseks pigem imporditud villast lõnga, kuna Eestis toodetud villaste lõngade omadused ei vasta nende ootustele ja vajadustele. Teoreetilises osas anti ülevaade lambavillast kui väärtuslikust toorainest. Lisaks anti ülevaade lambavilla kiu omadustest ja millest sõltuvad sellest valmistatud lõnga omadused. Töö autor kirjeldas erinevatest lambatõugudest tingitud villa eripärasid ning olulisust lambavilla kvaliteedis. Töö empiiriline osa teostati kolmes etapis. Esimeses etapis uuriti Eesti villavabrikutes toodetavat lõngade sortimenti ja ostuvõimalusi. Saadeti infopäringud villavabrikutesse e-maili teel ja analüüsiti tulemusi. Uuring viidi läbi märtsis 2023. Teises etapis kaardistati küsitluse abil Eesti lõngakauplustes müüdavate Eestis toodetud villaste lõngade kättesaadavus. Uuring viidi läbi e-maili teel märtsis 2023. Kolmandas etapis viidi läbi ankeetküsitlus, mille käigus selgitati välja millised on käsitöötegijate ootused ja vajadused villasele lõngale ja millist lõnga nad oma toodete valmistamiseks kasutavad. Uuring viidi läbi märtsis 2023. Uuringus osales 266 käsitöötegijat. Küsimustiku koostamiseks valiti kvantitatiivsel uurimismeetodil läbiviidav ankeetküsitlus. Lõputöö autori poolt püstitatud hüpotees sai tõendatud. Käesoleva töö autor väitis hüpoteesis, et kohalikud käsitöötegijad kasutavad oma toodete valmistamiseks pigem imporditud villast lõnga, kuna Eestis toodetud villaste lõngade omadused ei vasta nende ootustele ja vajadustele. Uuringu tulemused näitavad, et enamus käsitöötegijaid kasutavad oma toodete valmistamiseks imporditud villast lõnga. Eesti kohalik villane lõng on nende arvamuse kohaselt raskesti kättesaadav, kare, ebaühtlane, väikese värvivalikuga ja kõrgema hinnaga. Imporditud villane lõng samas suure värvivalikuga, kergesti kättesaadav, pehmem, soodsa hinnaga ja ühtlane. Omalt poolt võtab töö autor antud uurimustöö tulemused kokku sedasi, et tuleks alustuseks tõsta tarbijate, ehk käsitöötegijate teadlikust Eesti kohaliku villase lõnga omaduste kohta tänasel päeval. Villavabrikud peaksid olema rohkem oma toodangu reklaamimisest ja müügist huvitatud ja käsitöötegijad ja villavabrikud tuleks kokku viia. Et lõng muutuks kvaliteetsemaks, peaks alustuseks tooraine olema kvaliteetsem. Lambakasvatajad ja lõngatootjad peaksid paremini üksteist üles leidma. Eestis tuleks välja arendada korralik lambavilla kogumis- ja sorteerimissüsteem ning lambavilla pesula.