Sirvides Autor "Filimonov, Ilja" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Elektroonikajäätmed ja nende taaskasutamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Filimonov, Ilja; Eensaar, Agu
    Tõsine fakt on see, et elektroonikajäätmete kogused jätkuvad ainult kasvamist, vaatamata nende taaskasutuse suurenemisele ja uutele taaskasutus- ja tootmistehnoloogiatele. Elektroonikatööstus areneb kaks-kolm korda kiiremini, kui taaskasutamise ja ümbertöötlemise võimalused. Viimase 15a jooksul on maailmas vastu võetud palju direktiive ja seadusi, mis puudutavad elektroonikajäätmeid ja nende ümbertöötlemise ja taaskasutamise viise. Kõik tehtud ja läbiviidud uuringud näitasid, kui tähtis on õige elektroonikajäätmete käitlemine. Elektroonikajäätmete õige taaskasutamine võimaldab meile säästa mitte ainult energiat kasutatava toormaterjali tootmiseks ja valmistamiseks, aga ka säilitada meie juba olemasolevaid ressursse. Elektroonikaseadmed sisaldavad rohkem kui 60 erinevat elementi, mitmed nendest elementidest on väga harva esinevad meie maailmas ja mitmeid nendest elementidest saadakse aasta jooksul ainult piiratud kogustes. Kuna ümbertöötlemise ja taaskasutuse võimalused on mitu korda väiksemad võrreldes elektroonika tootmisega, on maailm kokku puutunud ülisuure elektroonika jäätmete seadusliku ja ebaseadusliku transiidiga arenenud riikidest arenevatesse riikidesse. Tekkis probleem sellega, et arenenud riigid lihtsalt ei suuda käidelda kõiki neid elektroonikaseadmete koguseid, mis neil tekivad ja nad lihtsalt ekspordivad neid suurtes kogustes arenevatele riikidele. Need riigid, mis võtavad elektroonikajäätmed endale, saavad selle eest raha, aga ei suuda ja ei oma võimalust neid elektroonikajääke efektiivselt käidelda, mis põhjustab suure keskkonna saastuse. Tänapäevane elektroonikatööstus on kõige suurem väärtmetallide tarbija maailmas. Nende metallide saamiseks me kulutame väga palju energiat ja toormaagist nende saamine hävitab ja saastab meie keskkonda kümme korda rohkem kui nende samade metallide tagasi kättesaamine vanadest elektroonikaseadmetest taaskasutamise teel. Mõnede metallide kogused on suhteliselt piiratud ja iga aastaga selle metalli saamine on raskem, sellega ka kasvavad mõnede harva esinevate metallide turu hinnad maailmas. 37 Kõige suurema väärtmetalli koguse sisalduvad trükkplaadid, mikroprotsessorid, protsessorid ja kiibid. Nende efektiivseks ümbertöötlemiseks kasutatakse kõige uuemaid selleks disainitud seadmeid, mis on ehitatud võimalikult keskkonnasõbralikuks. Protsesside käigus materjal võib läbida tsükli mitu korda parema tulemuse saamiseks. Kogu protsessi käigus trükkplaatidest, protsessoritest ja kiipidest ekstraheeritakse (Cu, Ag, Au, Pb, Pd) metallid, mis on peamised taaskasutajatele huvi pakkuvad väärtmetallid. Selliste seadmetega trükkplaadid ja kiibid koos protsessoritega töödeldakse ümber arenenud riikides. Arenevates ja vaestes riikides neid lihtsalt põletatakse madalamatel temperatuuridel õhu käes (Cu) saamiseks, mis toob parandamatu keskkonnakahju, põletamise jooksul eralduvate toksiliste ainete näol. Suured taaskasutusjaamad on võimelised päästma rohkem kui 50 erinevat elementi elektroonikajäätmetest. Taaskasutatakse mitte ainult metalli, aga ka paljusid plastikutüüpisid, klaasi ja kummi, mida on võimalik edasi korduvalt kasutada. Kõik elektroonikaseadmed käivad läbi samad protseduurid esimesel taaskasutamisfaasil. Esimeseks loetakse nende sorteerimine tüübi järgi, teiseks mehhaaniline demonteerimine, kus eraldatakse need elemendid, mida on võimalik eraldada või on vajalik selleks, et eraldi neid taaskasutada (nt. CFC gaase sisaldavad süsteemid külmetusseadmetes ja indiumi sisaldavad elemendid LCD tele-ekraanides). Eeldemonteerimine on ka vajalik selleks, et eriti ohtlikud ühendid ja elemendid nagu elavhõbe ei satuks keskkonda. Taaskasutusprotsessis mängivad suurt rolli purustamisprotsessid, sest nad võimaldavad ja tagavad edasise hea sorteerimise ja eraldamise võimaluse. Edasi peale purustamist ja eraldamist igal elektroonikakomponendil on oma taaskasutus tee. Mõni läheb leostus protsessile ja pärast elektrolüüsile ja taaskasutus masinasse, mõni pürometallurgilisele või hüdrometallurgilisele taaskasutus protsessile. Üldiselt vaadates kõik meetodid on paremad kui prügilasse viimine. Taaskasutamine on mõistlik mitte ainult selle pärast, et see annab meile võimaluse kätte saada ja korduvalt kasutada mitmeid materjale ja vähendada keskkonnakahju, mis kaasneb nende materjalide tootmisega, aga ka selleks, et mitte kaotada neid väärtuslikku ressursse ja säilitada neid, mis on veel maailma jäänud, meie tuleviku põlvkondade jaoks.