Sirvides Autor "Flink, Signe" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusEmbargo
    Finantsnäitajate hindamine tootmisettevõtte näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2029-05-30) Flink, Signe; Noorväli, Helle
    Lõputöö on horisontaalse ülesehitusega ehk koosneb teoreetilisest ja empiirilisest osast. Teoreetilise osa eesmärgiks on välja selgitada finantsnäitajate analüüsimise meetodid. Uuritavaks ettevõtteks on tootmisettevõte. Uurimisprobleem tuleneb vajadusest saada teada, kuidas on energiakriis mõjunud ettevõtte finantsolukorrale, jätkusuutlikkusele ja konkurentsivõimele. Ettevõtete põhieesmärk on kasumi ja raha teenimine, kuid energiakriisi ajal on ettevõtte müüdud toodangu kulud suurenenud ja laovarud tõusnud. Tutvudes ajaloos varem toimunud energiakriiside mõjudega ja majandusanalüütikute raportitega 2021. aastal alanud energiakriisi osas, siis empiirilise uuringu käigus oli soov välja selgitada energiakriisi võimalikku mõju finantsnäitajatele. Finantsnäitajate pidev jälgimine on oluline, et majanduslikes kriisides õigeaegselt märgata ettevõtte tegevuse kitsaskohti, mis vajavad tähelepanu. Kasutatud materjalide põhjal selgus, et finantsanalüüsi läbi viimiseks on järgmiseid meetodeid: suhtarvuanalüüs, horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning ka trendianalüüs. Empiirilise uuringu eesmärk oli hinnata tootmisettevõtte finantsnäitajaid aastatel 2020-2022, selgitades välja, kuidas mõjutas energiakriis tootmisettevõtte finantsnäitajaid ja teha ettepanekuid. Teostati bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande horisontaal-, vertikaal- ja trendianalüüs ning viidi läbi mahukas suhtarvude analüüs. Analüüsi käigus selgus, et bilansikirjetes on varude jääk tõusnud ning järgmisel perioodil on vaja oluliselt suurem summa laenu tagasi maksta, kui eelnevatel aastatel. Seega on ettevõttel vaja piisavalt rahavoogusid laenu tagasi maksmiseks. Kasumiaruandest selgus, et brutokasumi vähenemine vähendab kasumlikkust ning intressikulude vähenemine suurendab kasumlikkust. Brutokasumi vähenemine on tingitud müüdud toodangu kulude suurenemisest. Müüdud toodangu kulu all on kõige suurema tõusu teinud energiakulud ja tooraine-materjali kulud. Energiakulude tõus mõjutab kõiki ettevõtteid, mille tõttu ettevõtted tõstavad hindasid, seega tootmisettevõtte jaoks on tooraine hinnad kallimad ning selleks tõuseb ka müüdud toodangu kuludes tooraine kulu. Suhtarvuanalüüsis on lühiajalise maksevõime näitajad viimase aastaga languse suunal lühiajaliste kohustiste suurenemise tõttu, sest pikaajalise laenu lühiajaline osa vajab järgmisel aastal suures summas tasumist. Pikaajalise maksevõime kõik näitajad on võrreldavatel aastatel paranenud, sest pikaajalised kohustised on igal aastal vähenenud iga-aastaste laenu tagasimaksete tõttu. Efektiivsuse näitajad on paranenud, sest ettevõte kasutab iga aastaga järjest tõhusamalt varasid müügikäibe tekitamiseks, mis viitab heale finantsjuhtimisele. Tasuvuse finantsnäitajad on positiivsed, see viitab, et ettevõtte heale finantsjõudlusele. Ettevõttel on küll piisavalt raha olnud, et täita kohustusi ja tegevuskulusid, kuid tuleks suurendada vaba rahavoogu ja mõistlikku rahajääki arvestades raha suhet müügikäibesse. Uuringust saab järeldada, et kasumlikkust on vähendanud just müüdud toodangu kuludes olevad tooraine ja materjali kulud ning energiakulud. Müüdud toodangu kulude suurenemine on vähendanud kasumlikkust ja puhaskäibekapitali piisavust, sest teised tegevuskulude ja ärikulude summa on jäänud samasse suurusjärku ning intressikulude vähenemine on tõstnud kasumlikkust. Müüdud toodangu kulude suurenemist põhjustab kõige rohkem energiakulud (viimasel aastal suurenemine 82%) ning tooraine ja materjali kulud (viimasel aastal suurenemine 30%) ning remondi- ja hoolduskulud (viimasel aastal suurenemine 26%). Võrreldes baasaastaga 2020 on energiakulude tõus 251%, mis on müüdud toodangu kuludes kõige suurem tõus. Kuna energiakulude tõus mõjutab kõiki ettevõtteid, siis toormaterjali hinnad on tõusnud. Varude jääk on tõusnud, aga teada ei ole kas tõus on kogusest tingitud või hinnatõus on tõstnud varude väärtust või mõlemad variandid. Varude jäägi tõus vähendab varade rahateenimise võimet. Ettepanekud kasumlikkuse tõstmiseks on müüdud toodangu kulude vähendamiseks teostada pidevat hindade jälgimist, kaubelda tarnijatelt soodsamaid hindasid, teha kontserniga ühishankeid soodsama hinna jaoks, vähendada üleliigset ostmist, pigem teha mitmeid väiksemates kogustes oste. Kõrge hinnaga suured ostud võivad raha liigselt varude alla kinni panna. Hinnad võivad vahepeal soodsamaks minna, kuid kallim toode seisab laos ning tuleb siiski tootmiseks ära kasutada. Energiakulude vähendamiseks leida alternatiivkütuseid ja –energiaid või kasutusel võiks olla erinevaid variante, et valida soodsama variandi. Tasub ka mõelda taastuvate energiaallikate nagu tuul, päike, biomass kasutuselevõtule. Varude jäägi vähendamiseks tegeleda pidevalt varude monitooringuga, müüa seisma jäänud ja aegunud varud ning vajadusel teha allahindlusi ja kampaaniaid klientidele. Heaks võimaluseks on luua materjalide juhtimise süsteem, mille abil saab täpselt planeerida, missuguseid materjale vaja tootmiseks soetada, ning üleliigset mitte lattu seisma osta. Toota prognooside või tellimuste alusel. Müügiprognoose võrrelda eelnevate aastate müükidega, analüüsida ja viia kõrvale nihkunud plaanid täpsemaks. Kokkuvõtvalt öeldes on uuritav ettevõte tulnud energiakriisiga hästi toime. Näitajad on muutunud vähe, kuid saadi hakkama ning suudeti jääda heale tasemele ka energiakriisiga kaasnenud hindade tõusuga. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.