Sirvides Autor "Fortuna-Juks, Ragnar" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Killustikust katendikihtide analüüs ja olemus eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Fortuna-Juks, Ragnar; Sillamäe, SvenLõputöö eesmärgiks oli analüüsida, kuidas on killustikust katendikihid Eesti riigimaanteedel vastu pidanud. Analüüsis käsitleti teelõike, mille vanus oli kuni 25 aastat. Võrreldi erineva killustikust konstruktsiooniga teelõike, uuriti nende kandevõimeid, neil esinevaid defekte ja roopa sügavust. Uuringus kasutatud andmed tuginesid Riiklikul Teeregistri andmebaasil. Analüüsist selgus, et paekillustikust aluste eluiga sõltub liikluskoormusest, konstruktsiooni paksusest kui ka aluspinnasest. Selgus, et 15 aastat vanematel teelõikudel olid suured kandevõime probleemid. Nõrga kandevõime peamiseks põhjuseks oli see, et liikluskoormus oli kasvanud kiiremini, kui seda prognoosid ette olid näinud. Sellest tulenevalt oli killustikalus saanud kahjustada ning ei suutnud koormusi edasi jagada alumistele kihtidele ning killustik oli ilmselt purunenud vahetult asfaldikihtide all. Kandevõime FWD vajumaikausi parameetrite SCI, BDI ja BCI väärtuste analüüs kinnitas püstitatud oletusi, et paekillustikust aluste eluiga on umbes 15 aastat. Antud teelõikude kandevõime vajumikausi parameetrite väärtuste analüüsil selguski, et suured probleemid esinesid just killustikaluses, mis ei olnud põhjustatud kehvast aluspinnasest. 15 aastat vanade teelõikude roopa arengu analüüs viitas samuti sellele, et killustikalus võis olla vahetult asfaldikihi all purunenud. Roobas antud teelõikudel arenes samuti väga kiiresti. Roobas arenes 4 aastaga juba 19 mm sügavuseks. Kõike eelnevat arvesse võttes jõuti järeldusele, et paekillustikust aluste eluiga sõltub suuresti liikluskoormusest, kuid ilmselt jääb 15-20 aasta vahele. Analüüsist selgus, et killustikalustega teelõikude kandevõime suuresti sõltus killustikaluste kui ka asfaldikihtide kogupaksusest ning aluspinnase seisukorrast. Vajalikust madalam oli kandevõime nendel teelõikudel, kus oli liialt õhuke asfaldikiht või liiat õhuke killustikaluse kiht. Parema kandevõimega olid teelõigud, kus oli asfaldikihtide kogupaksus vähemalt 15 cm ja killustikaluse kogupaksus 25 cm. Roopa areng sõltus peamiselt üldisest kandevõimest ning liiklussagedusest. Suure kandevõimega teelõikudel oli ka roopa areng aeglane. Vajalikust kandevõimest nõrgema kandevõimega teedel oli roopa areng kiire. Autor soovitab põhimaanteedel killustikust alustega teelõikude ülakihtides kasutada tardkivikillustikust kihte ning alumistes kihtides paekillustikust kihte.