Sirvides Autor "Gulbis, Meriliis" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Uued Euroopa direktiivid taastuvenergiaallikate kasutamisel erineva energiatasemega hoonetes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Gulbis, Meriliis; Järv, Hele
    Taastuvad energiaallikad - vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass, võimaldavad toota elektrit ja/või soojust tekitamata seeläbi ülemäärast kahju keskkonnale. Kodumajapidamistes on võimalik võtta kasutusele väiksemaid lahendusi, milleks on tuuleturbiinid, päikesepaneelid ja –kollektorid, sadevee süsteemid, soojuspumbad ning küttepuit. Elektrijaamade kasutegur võimaldab katta suurema hulga tarbijate vajaduse. Hooned jagatakse ehitise kasutusotstarbe järgi, mille alusel neile kehtestatakse energiatõhususe miinimumnõuded. Nende piirmäärade järgi jaotatakse hooned klassidesse - madalenergiahoone, liginullenergiahoone, netonullenergiahoone, kusjuures aastal 2020 peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriikides ehitatavad uued avalikud hooned olema liginullenergiahooned. Liginullenergiamaja energiasäästlikkuse taseme saavutamiseks peavad hooned olema sellised, kus kasutatakse ära energia tootmise võimalused hoone asupaigas ning energiat tarbitakse väga efektiivselt. Laialdasem taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatarbimise vähendamine on Euroopa Liidu võimalus täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ja täita liidu pikaajalist kohustust hoida üleilmne temperatuuri tõus alla 2ºC ning vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra alla 1990. aasta taseme. Energia säästlike hoonete ehitamise aluseks on Eesti Vabariigi valitsuse poolt väljastatud seadused ja määrused, milles toodud välja täpsed nõuded, mida järgida. Oluline on sealjuures järgida, et energiat ei säästetaks sisekliima arvelt. Määrusega „Energiatõhususe miinimum nõuded“ , kehtestatakse piirmäärad, „Energiatõhususe arvutamise metoodika“, selgitab nõuded energiatõhususe vastavuse tõendamiseks ja „Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord“, alusel antakse välja projekteeritavatele või olemasolevatele sisekliima tagamisega hoonetele märgis, mis kajastab nende energiatarbe klassi. Energiakasutust sisekliimatagamisega hoones selgitab välja süstemaatiline menetlus – energiaaudit, mille nõuded on samuti kehtestatud määrusega „Elamu energiaauditi aruande vorminõuded ja väljastamise kord“. Määruste ja seaduste aluseks on tegevuskavad, milles kirjeldatakse eesmärke ja meetodeid, kuidas neid saavutada. Tegevuskavad on omakorda koostatud vastavuses nõuetele, mis on välja toodud Euroopa Liidu direktiivides. Tegevuskavasid on erinevaid, aga kõigil neil on siht jõuda eesmärkideni, mis määratud 2020. aastaks. Lisaks on koostatud pikaajaline tegevuskava aastani 2030, milles seatud siht juba veel kõrgemale. Lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest peab 2020. aastaks olema vähendatud 20% võrra energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside emissiooni, võrreldes 1990. aastaga ning samapalju suurendatud taastuvenergiaallikate osakaalu energiatarbimises. Lisaks tuleb biokütuste osakaal transpordis kasutatavates kütustes viia 10 protsendini. Prognooside järgi saavad kõik eesmärgid täidetud ja ületatud, väljaarvatud 20 protsendiline energiatarbimise vähenemine.