Sirvides Autor "Hanni, Kertu" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Reoveesette käitlus Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Hanni, Kertu; Grünverk, LauraTöö alustamisel sai püstitatud järgmised ülesanded: • uurida mis on reoveesete ja millised on selle erinevad käitlustehnoloogiad? • teha selgeks Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse nõuded reoveesette käitlemisele ning selle valmistatud komposti kui toote sertifitseerimisele; • uurida, mis on sertifitseerimiseprotsessi nõuded sertifitseerimisasutusele ja vee-ettevõttele? • uurida, miks vee-ettevõtted ei soovi omatoodetud reoveesette komposti sertifitseerida tootena? Reoveesette käitlustehnoloogiate puhul sai analüüsitud erinevate tehnoloogiate eeliseid ja puudusi ja nende kasutamist Eestis. Enim levinud on aunkompostimine, mis on küll kõige soodsam, kuid samas on ka selle kvaliteet kõige enam mõjutatav ilmastikust. Suuremad reoveepuhastid kasutavad ka anaeroobset reoveesette töötlemist. Et reoveesete sisaldab patogeene ja ohtlikke aineid on sette käitlemine seadustega väga reguleeritud. Töö tegemise ajal tutvus autor kehtivate reoveesette käitlemist reguleerivate õigusaktidega ning töös analüüsiti nendes toodud nõudeid. Tuli nentida, et lõpptoote kvaliteedinõuded erinevatest lähtematerjalidest valmistatud kompostidele on millegipärast erinevad. Töö autori arvates võiks seadusandja need nõuded üle vaadata ja võimaluse korral ühtlustada. Reoveesettest valmistatud komposti kui toodet on võimalik müüa kui see vastab Keskkonnaministri määruse nr 24 "Reoveesettest toote valmistamise nõuded" toodud ohutusnõuete ja kvaliteedi piirväärtustele. Toote sertifikaadi saamiseks tuleb läbi teha taotlejal sertifitseerimisprotsess. Üks töö eesmärkidest oli teada saada, miks vee-ettevõtted ei soovi sertifitseerida reoveesettest valmistatud komposti tootena? Vastuse saamiseks sai läbiviidud vee-ettevõtete seas vastav küsitlus. Küsitlusele vastas 44-st vee-ettevõttest 13. Kuigi vähese vastajate arvu pärast ei saa läbiviidud küsitluse tulemusi kogu Eestile taandada ja teha vastavaid järeldusi, saab öelda, et sertifitseerimine on ettevõtetele probleemiks. Neil puuduvad teadmised sertifitseerimise protsessist, peavad seda liiga keeruliseks ja kalliks. Ei olda ka kindlad, kas sertifitseerimine aitab kaasa reoveesettest komposti turustamisele. Vastustest selgus, et see on vee-ettevõtete enda tekitatud probleem, kuna neil ei ole aega või soovi käia infopäevadel ning ka iseseisvalt informatsiooni hankida. Seega paistab, et vee-ettevõtetel puudub motivatsioon reoveesette komposti tootena sertifitseerida. Töö läbiviimine andis autorile uusi teadmisi ning avardas silmaringi reoveesette käitlemisest Eestis.