Sirvides Autor "Heinsalu, Eleri" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Gaasi- ja diiselveoki tasuvusaja erinevus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Heinsalu, Eleri; Kallas, OliverGaasiveokid ning nendega seostuvad/kaasnevad tegurid ei ole tänasel päeval veel väga laialdaselt levinud ja tuntud. Levitatakse arvamust, et viimased on keskkonnasõbralikumad ja kulusäästlikumad kui on diiselveok, kuid keegi ei ole 100% kindel, kas see ka tegelikult nii on, sest puuduvad konkreetsed analüüsid, kus diiselkütusega ja gaasilise kütusega sõitvat masinat võrreldakse. Sellest tulenevalt koostas töö autor vajalikud kuluanalüüsid, et teada saada veokite tasuvusajad. Viimaste puudumine oli ka probleemiks ja töö kirjutamise ajendiks. Töös anti ülevaade erinevatest gaasilistest kütustest, gaasitaristust Eestis, riigi poolt kehtestatud seadustest ja keskkonnaga seotud teguritest, mis just gaasilisi kütuseid puudutavad. Samuti kirjeldati metoodikat ning läbiviidud küsimustikku transpordiettevõtete seas; välja toodi ka tasuvuse mõõtmiseks kasutatud valemid/meetodid. Taristuga seotud tegurid osutusid analüüsides keerulisemaks, sest vastuseid nendele ei tea täpselt isegi nende välja arendajad. Tanklate rajamine nõuab suuri investeeringuid ning ilmselt on võimalik saada ka toetuseid, kuid siiski osutub põhiliseks näitajaks see, kui paljud transpordiettevõtted julged riskida ja endale gaasiveoki soetada. Taristuga seotud küsimustele aitas antud töös suuresti vastuseid leida Alexela AS. Eesmärgiks oli välja selgitada gaasiveoki tasuvusaeg võrreldes diiselveokiga, mis sai töö käigus ka täidetud. Tulemuste käigus selgus, et CNG gaasiga sõitva masina tasuvus on kiirem kui diiselkütusega sõitval masinal ja LNG veokil ning see näitab ka seda, et sellisel alternatiivil oleks tegelikult Eestis tulevikku, kui vedude maht on piisav. Autori valitud kahe läbisõidu juures (7500 km ja 10 000 km) tasusid antud andmete juures veokid ära 10 000 kilometraaži puhul kuus. Samuti analüüsiti ülalpidamiskulusid ning vajalikest kuluanalüüsidest sai leida ka erinevate veokite kulueeliseid. Kuigi väga tähtsaks teguriks on ka keskkond, siis antud töös keskenduti kulusäästule ning faktorile, et transpordisektoris on üheks suurimaks kuluks just kütus. See kujunes ka üheks suurimaks kuluks analüüsides, kui arvestada muutuvkulusid. Vastused leiti väga paljudele küsimustele nagu näiteks see, kas gaasiveokid on keskkonnasõbralikumad alternatiivid kui diiselveok. Töös saadi teada, et ainus 100% taastuv gaas on biometaan ning seega saab seda pidada ainsaks kliimaneutraalseks lahenduseks. Samuti sai vastused sellele, et gaasi kulu on tõepoolest väiksem kui diiselkütuse kulu võttes arvesse selle, et gaasiaktsiis on hetkel 10% diiselkütuse aktsiisist.