Sirvides Autor "Hiob, Liisa" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Teede projekteerimise käigus tekkinud tüüpvigade analüüs Tallinna linna näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-31) Hiob, Liisa; Toome, MatiLõputöö eesmärgiks oli pöörata tähelepanu neljale suurele probleemile, mis tekivad Tallinna linna teede projekteerimise käigus. Töös käsitleti nelja suuremat valdkonda: parkimiskohtade projekteerimisel tekkinud tüüpvead, vertikaalplaneeringus tekkinud tüüpvead, asfaltbetooniga seonduvad tüüpvead ning projektides puuduolevad lisad. Parkimiskohtade puhul on põhiliseks probleemiks inimeste teadmatus, kuhu nad võivad enda parkimiskoha projekteerida. Näiteks Pirita linnaosas eeldavad eramajade omanikud, et nad tohivad enda kinnistu väliselt ehitada endale parkimiskoha linna maale. Ehk siis ehitatakse kõvakattega parkimiskoht aia taha, linnale kuuluvale maale. Linna maale tohivad parkimiskohti ehitada ainult lasteaiad, koolid ning muud avalikuks kasutuseks mõeldud hooned. Kõik parkimiskohad, mis asuvad linnale kuuluval kinnistul, on üldkasutatavad ning eesõigus puudub. Parkimiskohti piirab ka Tallinna Linna Transpordiamet vastavalt sellele, et tagada ühistranspordi jaoks vajalik liikumisruum. Vertikaalplaneeringus tekkinud tüüpvead on enamasti seotud sademevee juhtimisega selleks mittesobiliku kohta. Näiteks taheti ühes projektis suunata kogu kõnniteele valguv sademevesi vastu kortermaja seina. Sellise lahenduse puhul, kus kõnnitee oli ruumi puuduse tõttu niigi vastu hoone seina, oleks jäänud sademevesi pidama kõnnitee ja hoone vahelisele piirile. Palju tahetakse eramajade rajoonides suunata sademevett naaberkinnistule, mis on samuti ebaseaduslik. Ühe näitena toodi välja prügilas sademevee suunamise otse merre. Nimelt Aegna saarele projekteeriti prügila, mille kogu ulatuses langev sademevesi taheti suunata otse merre. Antud projekt eksis paljude projekteerimisnormide ning lisaks ka keskkonnanõuete vastu. Huvitav näide oli ka väljaehitamatu vertikaalplaneering, kus taheti keset parklasse sissesõiduteed vertikaalplaneeringu joonise järgi rajada kolmnurkne 10 cm kõrgune tõus. Asfaltbetooniga seotud tüüpvigade puhul on põhiliseks probleemiks see, et projekteerija ei oska valida sobilikku koormusklassi ning sellele vastavat tüüpkatendikonstruktsiooni. Kuna Tallinna linnas tehakse liiklussageduse uuringuid harva, siis tuleb loogiliselt järeldada, vastavalt kõrvaltänavatele, milline konstruktsioonikiht oleks sobilik. Näiteks on ebaotstarbekas projekteerida eramajade rajoonis kolme kihilist asfaltkatendit, kui saaks vajaliku tugevuse kätte ka näiteks ühe paksema asfaldikihiga. Projektis puuduolevaid lisasid on üldjuhul kolm: teekattemärgistus on puudu, vihmaveerennid on puudu ning ei ole arvestatud Tallinna linna ning Pimedate ühingu koostööga. Teekattemärgistuste 43 puhul on tegemist tavaliselt olemasoleva tee üleskaevamisega. Selle käigus aga unustatakse lisada projekti, et peale kaevetöid tuleb teekattemärgistus taastada. Vihmaveerennide puhul unustatakse tihtipeale peale kaevetöid taastada vihmaveerennid, mis seal enne kaevetööde teostamist olemas olid. Töös toodi välja kaks näidet, kus mõlemal puhul olid olemas küll hoonel vihmaveetorustik, kuid kui see torustik jõudis maapinnale, siis sealt enam edasi seda vett kuskile ei suunatud. Koostöö Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühinguga ning Tallinna Keskkonnaametiga algas 2012. aasta sügisel. Siiamaani unustavad aga projekteerijad ära arvestada ühingu poolt kõikidele liiklejatele paremate tingimuste võimaldamiseks ette nähtud nõuded. Üheks elementaarseks nõudeks on pimedate jaoks hädavajalikud braikivid ülekäiguradade ääres. Tavaliikleja jaoks kõigest kahe sentimeetri kõrgused tekstuursed kivid ei sega kuidagi liikumist, kuid pimedate jaoks on need hädavajalikud juhised, andmaks märku, et algamas on sõidutee. Teiseks väga oluliseks nõudeks ühingu poolt on äärekivide kõrgused. Nimelt peaksid ülekäiguradadel olema äärekivid maapinnaga tasa, vältimaks segadusi braikividega. Selliseid vigu on pikemalt ning põhjalikumalt analüüsitud kogu töö vältel.