Sirvides Autor "Holm, Helari" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti sõidukitepargi turvalisuse hindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Holm, Helari; Kreek, SvenKäesoleva lõputöö „Eesti sõidukitepargi turvalisuse hindamine“ raames andis autor ülevaate sõiduautode turvalisusest, liiklusohutuse olukorrast ja selle muutustest Eestis. Muuhulgas on vaatluse all liiklustiheduse muutused ja selle mõju liiklusohutusele ning tehakse kokkuvõte ka Eesti rahvuslikust liiklusohutusprogrammist aastateks 2003 – 2015. Sealjuures selgitatakse välja, kas sealsete meetmete hulgas, mis on suunatud nii surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arvu vähendamisele ja nende ennetamisele, liiklusõnnetuste tagajärgede minimiseerimisele üldises mõttes ja liiklusõnnetuse põhjuse selgitamisele, leidub ka sõidukitele turvalisusele suunatud meetmeid. Autor uuris ka tarbijate otsustusprotsessi uue auto soetamisel, millest selgus, et auto turvalisus on ostuotsuse langetamisel väga tähtsal kohal, kuna varasemalt läbiviidud uuringus osalenud 472-st küsitletust pidas rohkem kui 350 vastajat turvalisust oluliseks ja rohkem kui 50 pigem oluliseks. Samas leidus ka inimesi, kes ei oskanud vastata, kui olulist rolli turvalisus omab või pidasid turvalisust uue auto valimisel pigem ebaoluliseks. Selle põhjal võib öelda, et tarbijad on suhteliselt hästi informeeritud ja teadvustavad endale sõidukite turvalisuse vajalikkust ja tähtsust, võimaldades muuta Eesti sõidukiteparki üha turvalisemaks. Lõputöö raames püstitatud hüpotees, et kuna uute sõiduautode osas on toimunud turvalisuse tõus, siis on ka sõidukitepargi üleüldine turvalisus kasvuteel, leidis kinnitust. Aastatel 2010 – 2014 liiklusregistrisse kantud uute sõiduautode näol oli üldjuhul tegemist kõrge turvalisustasemega sõidukitega, mistõttu muutub ka sõidukitepargi turvalisus vähehaaval turvalisemaks. Teine hüpotees, mis seisnes tarbijate poolt uute sõiduautode soetamise intensiivistumisest tingitud eeldatavas sõidukitepargi keskmise läbisõidu languses, paraku kinnitust ei leidnud. Eesti sõidukitepargi keskmine läbisõit on perioodil 2010 – 2014 kasvanud ning ilmselt on kasv jätkuva tendentsiga. Sarnaselt keskmise läbisõidu suurenemisega on ka sõidukite keskmine vanus kasvamas ja paraku viitab see omakorda sõidukite tehnilise seisukorra halvenemisele. Sõidukitepargi jätkuv vananemine on probleem, millele lihtsaid lahendusi pole. Uued sõidukid on küll enamasti turvalisemad, kuid seni kuni tarbijate majanduslik olukord ei võimalda neil kaasaegseid esmaklassilise turvalisusega sõidukeid hankida, pole ka sõidukite vananemisest pääsu. Paraku kaasneb sõidukitepargi vanuse lisandumisega tihtipeale ka sõidukite turvalisuse langus, mistõttu on see vastukaaluks uute sõidukite turvalisuse positiivsele efektile sõidukitepargi kui terviku mõttes. Sõidukitepargi turvalisuse hindamisel omas määravat tähtsust asjaolu, et enamik liiklusõnnetusi toimub siiski tingituna inimlikest eksimustest, teisisõnu inimfaktorist. Liiklusõnnetuses osaleva sõiduki turvalisuse roll liiklusõnnetuste põhjustajana on kaduvväike, kuid see pole põhjus, miks sellega ei peaks arvestama. Eesti sõidukitepargi turvalisus peab veelgi kasvama. Sõidukite turvalisuse tõstmiseks peaks kaaluma ka rahvusliku liiklusohutusprogrammi raames sõidukite turvalisuse hindamist ja lisameetmete rakendamist, et saada teada, kui suurt tähtsust omab sõidukite turvalisus liiklusohutuse seisukohast ning vastu võtta meetmeid juba olemasoleva olukorra parandamiseks ning sõidukitepargi turvalisust vähendavaid muutusi likvideerides.