Sirvides Autor "Hoole, Joosep" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Tagastuslogistika kulude vähendamine Estiko – Plastar AS-i näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Hoole, Joosep; Stelmak, IngaEstiko – Plastar AS on plastikpakendite tootmisettevõte, kes on seadnud prioriteedi toidupakendite tootmisele. Lõputöö tegemise ajendiks oli ettevõttele primaarse toorme sisseostuhinna pidev kasv, mis avaldab survet toodete omahinna tõusule ning kahjuks konkurentsitingimustest tulenevalt ei tule toodete müügihinnad omahinna tõusuga kaasa. Autor vaatles töö käigus Estiko – Plastar AS-i tagastuslogistika teekonda. Tehases töötab viis ekstruuderit, millede juurest kogutakse jäätmed lattu ja transporditakse partneri juurde ümber-töötlemiseks. Seni toimivas toorme tagastuslogistikas on oluline roll sisseostetava teenuse hinnal. Sisseostetava teenuse hind on oluline sisend tasuvuse võrdlusanalüüsis. Küsitluse käigus saadud info põhjal võib öelda, et tootja on valinud madalaima hinnaga teenuse – 1 €/kg. Töö autor tegi järeldused, et miinused sellise tagastuslogistika teekonna puhul on segunevad jäätmed, kulutatud aeg pakendamisele ja hoiuruumi vajadus transpordiks sobiva koguse saamiseks. Tootmismahud on aastas üle 10 000 tonni, millest aastal 2016 tekkis ümbertöödeldavaid jäätmeid 411 tonni. Toidupakendi jäätmed peavad olema töödeldud hügieenilises keskkonnas ning erinevate keemiliste koostistega jäägid ei tohi omavahel seguneda. Kui need tingimused pole täidetud, saab jääkidest ümber töödelda madalama kvaliteediga regranulaati, millest saab toota ainult madalama hinnaga plastikut, näiteks prügikotte. Kõrgema hinnaga toote sisendtoore peab seega vastama kõrgetele normidele, mis on toiduainete pakendite tootmise eelduseks. Töö autor, jälgides tootmisprotsessi ja võttes arvesse tagastuslogistika teoreetilist käsitlust, järeldas, et kõige optimaalsem on jäätmeid töödelda nende tekkekohas ehk siis ekstruuderite vahetus läheduses. Sobiva tehnilise lahenduse leidmise eelduseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: logistilise teekonna vähendamine (ümbertöötlemismasin ekstruuderi kõrval), jäätmete omavahelise segunemise takistamine (tagab ISO standarditest tulenevate nõuete täitmise, tagab kõrgema hinnaga toorme kvaliteedi). Neid tingimusi täites väheneb tagastuslogistika teekond ning annab ajalise ja ressursikokkuhoiu eelise. Kahte erineva tootja ja jäätmetöötlemise võimekusega masinat omavahel võrreldes, valis autor välja seadme, mis vastas autori poolt püstitatud tingimustele. Autor arvestas tekkivate jäätmete hulka ning järeldas, et on vaja soetada igale ekstruudermasinale oma jäätmete ümbertöötlemise seade ning need paigaldada ekstruudermasinate vahetuslähedusse. Oluline oli leida jäätmete tekkekohas ümbertöötlemise regranulaadi omahind, milleks oli 0,3 €/kg. Kui võrrelda sisseostetava teenuse hinda ühiku kohta, mis on 1 €/kg, siis see on oluliselt kõrgem, kui ise tekkekohas jäätmeid ümber töödeldes. Autor teostas viiele masinale tasuvusanalüüsi. Analüüsist järeldus, et tehtav investeering tasus end juba aasta möödudes. Seega optimaalseim oleks autoripoolne ettepanek – võtta tootjal kaalumise alla viie regranuleerimisseadme soetamine. Sellega lüheneb oluliselt tagastuslogistika teekond ning on võimalik jäätmete ümbertöötlemise teostamine madalama kuluga. See vähendab ka oluliselt survet tõsta toodete omahinda. Kui palju see väheneks, oleks järgnevate analüüside ülesandeks, kuid see pole antud töö eesmärk. Kuigi tootja põhitegevus on plastiktoodete tootmine, mitte jäätmete ümbertöötlemine, siis töös tehtud ettepanekule neid ise tekkekohas ümber töödelda, saab vähendada primaarse toorme sisseostukulusid (1,5 – 1,7 €/kg), millega tugevneb konkurentsieelis. Samuti on jäätmete ümbertöötlemine toormeks ressursside kokkuhoid ning see tugevdab tootja kui keskkonda hoidva ettevõtte kuvandit.