Sirvides Autor "Igandi, Kadi" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tarneahela riskijuhtimisplaani väljatöötamine ABB AS komplektalajaamade tehase näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Igandi, Kadi; Janno, Jelizaveta
    Käesoleva lõputöö probleemiks püstitas autor asjaolu, et ABB AS komplektalajaamade tehases ei ole rakendatud süsteemset tarneahela riskijuhtimist ja ei pöörata piisavalt terviklikku tähelepanu tarneahelas esinevate riskide identifitseerimisele, nende mõju ja tõenäosuse hindamisele. Sellest lähtuvalt oli autori eesmärgiks välja töötada tarneahela riskijuhtimisplaan, mis toetaks tarneahela sooritust. Probleemi uurimiseks kasutas autor tegevusuuringut, mille käigus viidi läbi osalusvaatlus, grupiintervjuu kombineerituna ankeetküsitlusega ja fookusgrupp. Osalusvaatluse käigus kaardistas autor kahekuulise perioodi vältel üksuse tarneahelas esinevad riskid. Kaardistatud riskide põhjal koostas autor ankeetküsimustiku, milles palus hinnata vastajatel nende riskide esinemise tõenäosust ja mõju. Samuti palus autor eelnevalt ankeetküsimustikus vastajatel välja tuua riskid, mille esinemist peavad nad kõige tõenäolisemaks. Autor teostas antud küsimuse vastustele tekstianalüüsi, milles kategoriseeris samad riskid ja võrdles neid juba kaardistatud riskidega. Seeläbi selgusid riskid, mida ei olnud eelnevalt autori poolt kaardistatud. Autor palus vastajatel neid riske hinnata samadel alustel nagu eelnevalt autori poolt kaardistatud riske. Autor analüüsis ankeetküsimustiku andmeid kasutades statistilist keskmist iga riski riskitaseme väljaarvutamiseks. Kõikide kaardistatud tarneahela riskide keskmiseks väärtuseks oli 11,01 palli, mis annab ABB AS komplektalajaamade tehase tarneahela riskide taseme hinnanguks keskmise taseme. Selgus, et kõige suurem riskitase esines tarneahela allavoogu osas (12,06 palli), sellele järgnesid sisemised riskid (11,01 palli) ja riskid tarneahelas ülesvoogu (9,40 palli). Autor järeldas, et suurim riskide tase tarneahela allavoogu osas on tingitud asjaolust, et vaadeldava üksuses puhul on tegemist tõmbava tarneahela mudeliga. Riskianalüüsi käigus riskiallikate järgi, leidis autor, et suurim riskitase esineb infovoo riskide puhul (11,30 palli), sellele järgnesid finantsriskid (11,28 palli) ja materjalivoo riskid (10,70 palli). Ankeetküsitlusest selgus, et 37,5% vastanutest leidis, et riskid ABB AS komplektalajaamade tehases ei ole maandatud, 37,5% vastanutest pidas väheseid tarneahela riske maandatuks ja 25% vastanutest 52 pidas tähtsamaid tarneahela riske maandatuks. Sellest järeldas autor, et koguni 70% vastanutest peab tarneahela riskide maandamise taset kas olematuks või väheseks, mis põhjendab vajadust tarneahela riskijuhtimisplaani järele ja tarneahela riskijuhtimise juurutamiseks. ABC analüüsi käigus rühmitas autor riskid A, B ja C kategooriasse. Autor kavandas A ja B kategooria riskidele tarneahela riskijuhtimisplaani. Fookusgrupi käigus arutati autori poolt kavandatud tarneahela riskijuhtimisplaani läbi fookusgrupi küsimuste ja autor tegi vastavalt arutatule korrektiivid, mille tulemusena valmis lõplik tarneahela riskijuhtimisplaan A ja B kategooria riskidele. Fookusgrupi käigus selgus ka, et töötajate teadlikkus tarneahela riskidest on parenenud. Autori tegi ettepanekud rakendada tarneahela riskijuhtimisplaan ja tulevikuperspektiivis töötada välja riskijuhtimisplaan ka C kategooria riskidele, et kõik tarneahela riskid oleksid juhitud. Autori hinnangul täitis käesolev lõputöö oma eesmärki, välja on töötatud riskijuhtimisplaan ABB AS komplektalajaamade tehasele. Samuti on tegevusuuringu käigus paranenud töötajate teadlikkus tarneahela riskidest. Autor leiab, et sellega on eeldused edukaks tarneahela riskijuhtimise juurutamiseks ettevõtte komplektalajaamade üksuses olemas. Järgmiseks uurimissuunaks oleks vastavalt autori ettepanekule hinnata väljatöötatud tarneahela riskijuhtimisplaani tulemuslikkust riskijuhtimisetapi monitooring käigus ja kasutada riskitaseme määramisel kvantitatiivseid meetodeid.