Sirvides Autor "Judina, Kristina" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Reklamimüra Tallinnas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Judina, Kristina; Eensaar, Agu
    Töö sissejuhatuses püstitati hüpotees, et Tallinna inimene saab liiga palju reklaame. See hüpotees sai täiesti tõestatud. Töös antakse ülevaate sellest, mis on reklaam, kuidas seda liigitakse ja mis tüüpi reklaamid eksisteerivad. Selgitatakse, millised reeglid ja seadused on Eestis reklaami kohta ning keskenduti just paberreklaamile: kuidas seda levitatakse ja toodetakse. On välja selgitatud, kui palju keskmine Tallinna elanik saab paberreklaami postkasti erinevates Tallinna piirkondades. Selgus, et kõige rohkem paberreklaami tuleb Lasnamäe piirkonda, ja kõige vähem reklaami tuleb Kesklinna piirkonda. Kõige rohkem paberreklaami tuli Tallinnas just valimiste kuul. Paberreklaamist enamus on trükitud läikiva paberi peale ning see on värviline. Kõige rohkem paberikandjal reklaami tuleb Tallinnas postkasti just toidukaubandusega tegelevatest firmadestt - Maxima OÜ, Rimi Eesti Food AS ning A - Selveri ASist. Töös selgitati välja palju reklaami nende ettevõtete poolt saadetakse. Küsimustiku abil selgitati, et enamus inimesi eelistab reklaami e-postile saada, mitte paberkandjal. Siit järeldub, et sellistes kogustes reklaam ei ole üldse otstarbekas. Seda tõestab ka see fakt, et peaaegu keegi ei käi poes just reklaamitavaid tooteid ostmas. Küsitluses selgus, mis vanuses inimesed vaatavad reklaami paberikandjal ja kui palju neid on. Paberreklaam on ka keskkonnale kahjulik, kuna inimesed viskavad kohe selle minema ja tihti teevad seda isegi sorteerimata. Seega pärast on lisakulud ka sorteerimisele. Töö käigus toodi välja autori pakutud võimalused selle olukorra probleemi lahenduseks – piirata riigi poolt ettevõtte toodetavat reklaami mahtu, näiteks konkreetne tükkide ning lehtede arv, palju võib ühes kuus reklaami toota. Samamoodi võiks aidata programmi koostamine, mis võimaldaks näiteks tulevikus üldse reklaamist loobuda ning täielikult üle minna elektroonilisele reklaamile. Nagunii on seda praegu meie tarbimisühiskonnas nii palju, et ühe reklaamitüübi asendamine üldse ei mõjutaks tarbimist ning nõudlust. Töö tulemusena jõuti järeldusele, et sellistes kogustes paberreklaam ei ole vajalik ning, et selle reklaamitüübi alternatiivid on rohkem populaarsed ning kasulikumad.