Sirvides Autor "Kaare, Keijo" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Ladude liitmise mõju jaotusveo ja personali kuludele ettevõttes Via 3L OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kaare, Keijo; Saremat, TarmoLõputöö teemaks on „Ladude liitmise mõju jaotusveo ja personali kuludele ettevõttes Via 3L OÜ“. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, millise efekti annaks ettevõtte Via 3L OÜ kahe lao liitmine jaotusvedude ning tööjõukulude. Via 3L OÜ on Eesti üks suuremaid kolmanda osapoole logistika (3PL) teenuse pakkujaid, lisaks Eestile tegutsetakse ka Lätis ja Leedus. Ettevõtte pakub kõik traditsioonilisi logistikateenuseid (nt. kaupade komplekteerimine, jaotuslogistika, aktsiisilao- ja tolliteenus jne), aga ka erinevaid lisaväärtusteenuseid (etikettimine, kampaaniapakkide koostamine, kaupade kaalumine jne.) Antud lõputöös keskendutakse vaid Eesti üksuse logistikakeskustele. Teema pakuti välja ettevõtte juhtkonna poolt, et saada esmane sisend, kas ja mis määral oleks ladude majandamine efektiivsem juhul, kui need asuksid samas kohas. Hetkel asuvad ettevõtte tavakaubaladu ning jahe- ja külmladu erinevates kohtades Harjumaal. Tööjõuressursi osas oli autori eesmärk välja uurida võimalikku töötajate ristkasutust ladude vahel. Hetkel tuleb tihti ette olukordi, kus komplekteerijatel või tõstukijuhtidel on ühes laos alatunnid, aga teises laos ületunnid. Praeguses olukorras on vajadusel töötajate liigutamine ladude vahel üsna komplitseeritud. Autori kasutuses olevate ebapiisava töötundide info põhjal ei olnud paraku põhjalikku ristkasutuse analüüsi läbi viia, kuivõrd saadud andmete põhjal ei olnud võimalik tuvastada päevade lõikes üle- ega alatundide olemasolu. Sellega seoses andis autor ettevõttele lõputöö neljandas osas omapoolsed soovitused tarkvaralahenduste osas, et tulevikus oleks taoline info lihtsamini kättesaadav ja analüüsitav. Jaotusvedude osas on praeguses olukorras on suurimaks probleemiks sagedased ladudevahelised sõidud, samuti tuleb tihti ette, et sama klient tellib kaupa korraga nii tavalaost kui külmlaost ja nii sõidab kliendi juurde samal päeval kaks erinevat veovahendit. Antud lahendus ei ole kindlasti efektiivne ja nii püüdis autor Tallinna Tehnikakõrgkooli Logistikalaboris läbi viidud simulatsiooni abil teha kindlaks ladude koondamise korral kokkuhoiu määra jaotusvedude kilometraažis. Töö esimeses osas antakse ülevaade logistikateenuste sisseostu tasanditest üldisemalt ning iseloomustatakse täpsemalt 3PL tasandit. Samuti tehakse lühiülevaade jaotuslogistika ja laonduse 35 olemusest. Teises osas räägitakse lähemalt ettevõttest Via 3L OÜ ning tehakse ülevaade hetkeolukorrast. Selleks valis autor välja 11 veovahendit (3 külmlaost ning 8 tavalaost) ning analüüsis nende läbitud marsruute, tarnepunktide arvu ning läbitud kilometraaže nende tarnepunktide teenindamiseks. Vaatluse alla võeti marsruudid, kus olid tarnepunktid Tallinna linnas ja Harjumaal. Analüüsimiseks valiti kolme nädala sõidud aastal 2019. 11 veovahendi peale tuli kolme nädala jooksul tarnepunkte kokku 1996 (a.ü) ja kilometraaž kokku oli 10443 (a.ü) Kolmandas osas tutvustatakse simulatsiooniprogrammi, mida simulatsiooni läbiviimiseks kasutati ning analüüsitakse simulatsiooni tulemusi. Eesmärgiks oli teada saada optimaalseimad veoringid ning selleks vajaminevate veovahendite arv. Veoringide algus- ja lõpp-punkte muudeti selliselt, et need kõik väljuksid samast sihtkohast. Programmi sisestati kõik 1988 (a.ü) tarnepunkti koos täpsete aadresside ja kuupäevadega, millal antud vedu reaalselt toimus, samuti erinõue kellaajalise tarne kohta, kui see juhtus olemas olema. Simulatsiooniprogramm arvutas ja pakkus välja uued veoringid, mille tulemusena vähenes vaadeldava ajavahemiku jaotusvedude kilometraaž 31,13% ning need veod tehti ära kokku 7 veovahendiga tegeliku 11 asemel. Seega kokkuhoiumäär on arvestatav ning aasta lõikes ulatub see kümnetesse tuhandetesse kilomeetrites ainuüksi Tallinna ja Harjumaa jaotusvedudel. Kõike eelnevat võttes soovitab autor ettevõttel ladude liitmise mõtet edasi arendada, kuid teha põhjalikke lisaanalüüse tööjõukulude muutuse osas ning viia läbi tasuvusanalüüs jahe- ja külmlao juurdeehituse osas tavakaubalao külge.