Sirvides Autor "Kaarma, Martin" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Carglassi kasumliku laienemise võimalused Eestis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kaarma, Martin; Stelmak, Inga
    Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, millistesse Eesti linnadesse oleks ettevõttel Carglass majanduslikult kasumlik rajada uusi esindusi ehk millistele uutele turgudele laieneda. Selle väljaselgitamiseks oli töö jaotatud nelja osasse, mis on järgnevates lõikudes eraldi kokku võetud. Töö koostamist alustati teoreetilise osaga, milles selgitati välja mida ettevõtte pakub, milliseid väärtusi loob ja mis annab Carglassile eelise uutele turgudele sisenemisel. Nagu selgus kuulub ettevõte frantsiisilepingu alusel rahvusvahelisse kontserni Belron Group, mille abil suudetakse pakkuda äärmiselt kvaliteetset teenust nii klientidele, kui nende sõidukitele. Peamiseks eeliseks konkurentide ees olid seega erinevad innovatiivsed lahendused klienditeeninduses ja uudne patenteeritud seadmestik tööde teostamiseks. Lisaks kirjeldati peatükis erinevaid laienemise võimalusi, millest valiti välja töös kasutamiseks kaks lahendust, nimelt mobiilne töökoda või ruumide rentimine ning valiti välja linnad mida töö käigus uurima asuti. Linnadeks olid Narva, Rakvere ja Viljandi. Töö teises osas uuriti esmalt tegevusharu, millest selgus, et nõudlus pakutava teenuse järgi kasvab pidevalt ja see loob ettevõttele soodsad tingimused uutele turgudele sisenemiseks. Kliendiuuringust omakorda selgus aga, et potentsiaalsete klientide hulk on suurim Narvas ning teistes linnades oli põhimõtteliselt poole väiksem. Samas oli väiksemates linnades ehk Rakveres ja Viljandis jällegi kaskokindlustuse penetratsioon sisuliselt kaks korda kõrgem kui Narvas. Konkurentide uuringust selgus, et enim konkurente oli Rakveres ja soodsaimad tingimused turule sisenemiseks Viljandis. Uuriti ka turu kasvutempot, milles jäid võrdsele pulgale Narva ja Viljandi, edestades Rakveret peaaegu poolega. Lisaks koostati SWOT analüüs, mille käigus kaardistati ettevõtte peamised ohud ja nõrkused, mida oli enim Narva turul, kus kliendid ja nende harjumused on veidike teistsugused. Uurides ettevõtte finantsilisi võimalusi laienemise finantseerimiseks, selgus, et Carglass on võimeline finantseerima uute esinduste rajamist käibevarade arvelt ning vajadusel võimeline saama madala intressiga laenu. 52 Viimasena said koostatud prognoosid tööde arvule, -keskmisele hinnale ja -jaotumisele, mis kajastasid, et peamisteks tuluallikateks on esiklaasi vahetus, mis moodustas kogu töödest 58% ja mille keskmine maksumus oli samuti kõrgeim. Tööde arvu prognoosimisel uutes esindustes, ennustati töid sisuliselt võrdselt Narvas ja Rakveres, ning mõnevõrra vähem Rakveres. Kolmandas osas teostati prognooside põhjal tulude baas, mille käigus leiti prognoositav käive kõigis esindustes. Lisaks kaardistati kulud, mis seonduvad uue esinduse rajamisega. Esimesena leiti ühekordsed kulud, mis investeeritakse ettevõtte põhivarasse ehk esinduse ruumide rajamise ja sisustamisega kaasnevad kulud nii mobiilse esinduse kui renditud ruumide korral ja mis on oluliselt suuremad mobiilse esinduse rajamise korral, kuna soetatakse terve hoone. Püsikulude arvestamisel koostati püsikulude baas samuti mõlemale lahendusele, millest selgus, et ka mobiilse esinduse ülevalpidamine on mõnevõrra kallim kui renditud ruumidel. Muutuvkulude all kaardistati kõik kulutused mis seostuvad töö tegemisega ja muutuvad olenevalt töömahtudest. Neljandas osas leiti igale esindusele tasuvuspunkt, mis näitab millise käibe korral esimesel tegutsemisaastal ületas käive püsi- ja muutuvkulusid. Sellest saab otseselt järeldada kui palju planeeritud töödest tuleks realiseerida, et jääda kasumisse. Nagu selgus oli väga kõrge protsendiga Narva, millest ei jäänud palju maha ka Rakvere oluliselt madalama protsendiga oli Viljandi. Tasuvusaja arvutusest selgus, et kogu kulutuste ületamiseks kogukäibe poolt läheb vähem aega Narvas ja Viljandis, Rakveres aga kauem. Kogu töös kogutud info analüüsist järeldus, et kõige soodsamad tingimused oleks turule sisenemiseks Viljandis, kõige kasinamad aga Rakveres, kus oleks mõistlikum kasutada renditud ruume. Narva osas jäi autor seisukohale, et potentsiaali on seal kindlasti, kuid selle realiseerimiseks peab panustama rohkem aega ja jõudu tagamaks rajatava esinduse kasumlikkus.