Sirvides Autor "Kaasan, Kaspar" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tiki haagise aerodünaamiline analüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-09) Kaasan, Kaspar; Annask, Raiko
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli leida haagise juures elemendid, mis mõjutavad selle aerodünaamilist efektiivsust. Selle tarbeks kasutati voolavusanalüüsi tarkvara Simscale. Seetõttu ei tehtud lõputöö käigus päriselulisi katseid, kuna oli vaja leida elemendid, millega on mõtet hiljem katseid sooritada. Töö alguses seadis autor omale 4 põhilist hüpoteesi. Esimene hüpoteesi oli, et siledad haagise poordid ja kinni kaetud põhi vähendavad autorongi õhutakistustegurit. Vooluanalüüside tulemused kinnitasid, et siledad poordid ja sile põhi parandavad õhutakistustegurit vastavalt 5% ja 7%. Teiseks hüpoteesiks oli, et lahtise kasti korral tekitab tagumine kinnine poord väga suuri keeriseid ning on õhuvoolu sujuvusel suur takistus. Vooluanalüüside tulemusete kohaselt parandab kinni kaetud kabaruum aerodünaamilist efektiivsust 10%. Kolmandaks hüpoteesiks oli, et hetkel Bestneti nomenklatuuris olev plastkaane kuju on võimalik aerodünaamilise efektiivsuse eesmärgil optimeerida. Optimeerimise käigus tehti kolm iteratsiooni, mille tulemuseks oli 17% parem õhutakistustegur. Neljandaks hüpoteesiks oli, et lühendades haagise tiisli pikkust väheneb autorongi õhutakistustegur, kuna alarõhutsoon haagise ja veduki vahel väheneb. Vooluanalüüsid kinnitasid ka seda hüpoteesi, sest lühendades tiislit 400mm võrra vähenes õhutakitsustegur 10% võrra. Lõputöös selgitati, miks on õhutakistusjõu vähendamine vajalik. Selgitati piirikihi mõju ja toodi võrdlusesse eri kujude õhutakistustegurid. Antud töös kirjeldati, mis on aerodünaamika ja selle alused. Selgitati nii turbulentse kui ka laminaarse voolamise olemust. Selgitati haagiste tüübikinnitamist. Samuti tuuakse välja CFD tarkvara kasutamise alustõed. Sellest lähtuvalt kirjeldati nii tuuletunneli kui ka võrgu (ing. mesh) vajalikkust. Praktilises osas loodi mudelid, mille alusel hakati kontrollima hüpoteeside tõele vastamist. Loodi mudelid, kus autorongi vedukiks oli ahmedi keha. Samuti loodi mudel tilgakujulisele haagisele. Seejärel tehti igale mudelile CFD analüüs. Vooluanalüüsi tulemused koondati kokku tabelitesse ning tehti nende põhjal hüpoteeside osas järeldusi. Arvutati, mis oleks sellise töö inseneri tunnihind, selgus et 80 eurot tunnis on väga õiglane hind. Lõpuks arvutati energia kulu eri haagiste lahenduste korral, selgus et reaalne võit eri lahenduste korral võib tähendada elektriauto korral kuni 35km suuremat ühe laadimisega läbitud vahemaad.