Sirvides Autor "Kalda, Heljut" järgi
Näitamisel1 - 16 16-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Alalisvoolumasin(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kalda, HeljutAlalisvoolumasina ehitus, omadused ja kasutamine.Nimetus Piiratud juurdepääs Ankurdatud drooni süsteem(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Martma, Eerik; Kalda, HeljutKäesolevas töös arvutasin drooni süsteemi tööks vajaliku kaabli tüübi ja parameetri. Ankurdatud drooni süsteemi kõige tähtsamaks osaks on kaabel, kuna varustabdrooni elektriga, hoidmaks seda töös. Seega peab kaabel olema tugev ja vastupidav ümbritsevatele tingimustele, näiteks UV-valguse, soojuse mõjule, mehaanilise kulumisele ja olema veekindel. Arvestades drooni piiratud tõstevõimet, peab kaabel olema kerge. Seega tegin valiku GORE kaabli kasuks, sest see pakub parimaid mehaanilisi ja elektrilisi omadusi antud tingimustes. Kaabijuhtme ristlõike pindalaks on 1,5mm2 ja kogupikkuseks 100 m. Üksikasjalikud spetsifikatsioonid on toodud välja tabelis ning kaabli tootjate veebilehel. Kaabli kaal on 19 kg/km, seega 100-meetrise kaabli korral on kogukaaluks 1.9 kg. Valitud kaabel on võimeline ohutult läbi laskma kuni 10 A juures 230 V, mis on tunduvalt rohkem mida drooni vajab enda tarbeks. Tänu GORE kaablis olevale valguskiule saab lisaks elektrivarustamisele kasutada kaablit ka andmete edastadastuseks drooni ja maapealse tugisüsteemi vahel, kui lisada drooni külge raadioantenne, infrapunaandureid või kaameraid. Antud töö käigus selgus, et olemasolevate kaablite valik on piiratud ja vajaminevat kaablit on vaja kas ise valmistada või osta eritellimusel. Droonidele sobivaid kaableid toodab ainult paar ettevõttet. Seoses sellega tuleks uurida kas on turgu sellise ettevõtte loomiseks, mis tegeleb kaablite tootmisega.Nimetus Avatud juurdepääs Asünkroonmootor(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kalda, HeljutAsünkroonmootori ehitus, omadused ja kasutamine.Nimetus Piiratud juurdepääs Elektrivormeli juhtmestuse projekteerimine ja valmistamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Piirsoo, Toomas; Kalda, Heljut; Rainer Lepiköö eesmärgiks oli juhtmekimbu projekteerimine ja valmistamine. Oli tähtis masina häirekindlamaks muutmine varjestamise ja juhtmekimbu autosse läbimõeldud paigutamise abil. Eelnevate mudelite puhul on olnud probleeme reeglistike nõuete täitmisega. Nüüdseks on vead parandatud. Võrreldes eelnevate aastatega on suuremateks muutusteks juhtmekimbu kogukaal. 2017. aasta vormeli disainiga juhtmete arv väheneb tänu sellele, et andureid logib kaks plaati – sensorplaat eesmiseid andureid ning mootori juhtseade tagumisi andureid. Eelnevatel aastatel oli kaitsme tüüp valesti valitud ning kaitse ei kaitsnud akuelemente ja elementidel võis tekkida kontrollimatu ülekuumenemine. Uue mudeliga on probleem likvideeritud. Samuti oli probleeme ka CAN-liiniga, kus sellel aastal sai lisatud CAN-liinile varjestus ja massijuhe, liini potentsiaalide ühtlustamiseks plaatide vahel. Akuseadme disaini muutusega, muutusid kõrgepingejuhtmed mitmeid kordi lühemaks, mis väljendub häiringute ja kaalu vähenemises. Antud lõputöö raames sai välja valitud sobilikud komponendid kontrolleri kondensaatorite täislaadimis- ja tühjakslaadimissüsteemide jaoks ning arvutatud vajaliku takistuse suurus. Esmakordselt valmistati juhtmekimp 3-D keskkonnas, millest oli edasiselt võimalik teha juhtmestuslaud, kus juhtmekimp valmistada. Juhtmekimbu valmistamiskiirus ning töökindlus tõusis, tänu uute toodete ja tööriistade kasutusvõtule. Tarvitite toitejuhtmete, signaalijuhtmete ja ohutusahela liini lahtilöömine eraldi juhtmekimpudeks, annab võimaluse uurida nende kimpudest häiringute indutseerimist signaalijuhtmetesse, suurendades nende kimpude omavahelist kaugust. Juba projekteerimise ja ehituse käigus saab mõelda järgneva automudeli peale. Tähtsaks ülesandeks jääb kergema kõrgepingeahela kaitsme leidmine. Ehituskäigu mugavaks muutmiseks peab leidma lahenduse kere ja juhtmekimbu märgistusele, mille järgi oleks kergem juhtmekimpu autosse paigutada. Samuti tuleb põhjalikult läbi mõelda peakimbust väljuvate juhtmekimpude vajaduse üle. Antud juhtmekimbu juures oli võimalik nende arvu vähendada, mis muudaks valmistamisprotsessi kiiremaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Elektromagnetväljad alajaamades – mõõtmised, analüüs, nõuetele vastavus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-11) Kõvamees, Kaido; Kalda, Heljut; Nikolai, DorovatovskiTöös toodi välja madalsageduslike elektromagnetväljade otsesed ja kaudsed mõjud inimese tervisele ning selgitati, miks tuleb järgida rakenduslike madal- ja kõrgväärtusi, tagada määrustega vastavus ja eelkõige ohutus. Töös leiti üles kõige tugevamaid välju tekitavad seadmed alajaamas ja tehti mõõtmised selleks, et võrrelda nende poolt tekitatavate elektri- ja magnetväljade suuruste vastavust kehtivate määrustega. Mõõdeti ära elektri- ja magnetväljade tugevused ning fikseeriti kirjalikult tabelisse. Üheski mõõdetavas alajaamas ei leitud mõõtmismetoodikat kasutades rakendusväärtuste ületamist. Töös on näha, et madalama pingeastmega alajaamades on väiksemad elektri- ja magnetväljad ning oht inimese tervisele on väiksem madalsagedusliku mitteioniseeriva kiirguse osas. Töös on välja toodud elu- ja puhkeala piirnormid selleks, et võrrelda neid töökeskkonnas kehtestatud piirnormidega ja millised on nende piirväärtused võrreldes keskkonnaga, kus inimene võib viibida 24 h. Mõõtmistulemused töökeskkonna piirnormide ületamist ei tuvastatud. Elu- ja puhkeala piirnormidega võrreldes on alajaamas mõõdetud väärtused ohuallikate juures suuremad kui piirväärtused ette näevad, kuid kuna alajaam ei ole ligipääsetav kõrvalistele isikutele ning sealsel territooriumil ei viibita pikemat aega, siis see ei ole vastuolus kehtivate määrustega. Tegemist ei ole elu- ega puhkealaga. Rakendusväärtuste ületamist võib ette tulla juhul, kui minnakse kõrgepingeliinidele lähemale või rikutakse ohutusreegleid ja satutakse aiaga piiratud reaktori juurde. Sel juhul tekib väga suur läbilöögi oht, sädelahendus. Nendes piirkondades mõõtmistulemused puuduvad, kuna käesolevas töös ei olnud selleks luba, ka ei olnud see töö eesmärk. Sellised kohad võiks olla vastavalt märgistatud, et tuua esile ohu allikas. Magnetväljade puhul on sellised alad piiratud aiaga, mis takistab isikute ligipääsu väga kõrgete magnetväljadega alale. Käesolevast tööst võib järeldada, et elektromagnetväljaga seotud ohte peab arvestama alajaamades ning tegelema nende riskide vähendamisega ja seal töötavate inimeste teavitamisega. Tuleb järgida piirnorme, et tagada ohutu töökeskkond. Tuleb läbi viia kontrollmõõtmisi vastavalt väljatoodud metoodikale ja võrrelda neid kehtivate rakendusväärtustega, et alajaamas töid tegevatele isikutele oleks tagatud ohutu töökeskkond. Lisaks tuleb arvesse võtta, et elektri- ja magnetvälja tugevused on pidevas muutumises olenevalt alajaama koormusest ja ilmastikuoludest. Tuleb arvestada ka kui kaugel ollakse mitteioniseeriva kiirguse välja allikast, kuna see määrab ära mitteioniseeriva kiirguse tugevuse. Tehtud mõõtmistes on hästi näha, kuidas kaugusest sõltub väga palju väljatugevuse suurus. Elektri- ja magnetväljad ei ole eriti kaugeleulatuvad, seega rakendades nõutud ohutusvahemike, on välja mõju minimaalne. Eriti oluline on tagada riskigruppi kuuluvate isikute ohutus ja teavitada neid ohu allikatest ja piirkondadest alajaamas, kus on kõige ohtlikum viibida. Kasutades töös välja toodud metoodikat ja ohutusplaani, saab tulevikus teistes alajaamades läbi viia vajalikud mõõtmised ja töös oleva teooria alusel luua ohutusplaan. Kuna mõõtetulemused sõltuvad alajaama koormusest, tuleks tulevikus valida mõõtmiseks aeg, mil alajaama koormus on kõige suurem. Riskide vähendamiseks ja alajaama territooriumil viibivate töötajate teadlikkuse tõstmiseks on soovitav rakendada hoiatusmärke ja -teavitusi ning töös välja pakutud visuaalset ohutusplaani. Näiteks aia külge kinnitada silt „Mitteioniseeriv kiirgus!“, „Meditsiinilise seadmega või metallimplantaadiga isikutele sisenemine keelatud“. Reaktori külge silt, lisaks kõrgepinge tähisele – „Tugev magnetväli!“. Samuti ära märgistada trafode juures maapinnal olevad kaablid vastava märgistusega kui mõõtmistulemuse tagajärjel leitakse kõrge elektromagnetväli ja alajaamas viibijatel on võimalik selle kaabli peale sattuda.Nimetus Avatud juurdepääs Elektrotehnika ja elektriseadmed e-kursuse tutvustus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kalda, HeljutDotsent Heljut Kalda tutvustab aasta e-kursus 2017 tiitliga tunnustatud e-kursustNimetus Piiratud juurdepääs Elektrotehnika: Ülesannete lahendusi ja ülesanded(TTÜ, 2000) Kalda, HeljutElektrotehnika lahutamatuks osaks on ülesanded, mille kaudu selguvad kvantitatiivsed seosed mitmesuguste nähtuste ja protsesside vahel. Käesolev ülesannete kogu on mõeldud otseselt mehaanikateaduskonna üliõpilastele, keile õppekavva kuulub õppeaine elektrotehnika ja elektroonika. Seda saab kasutada nii harjutustundides õppejõu juhendamisel kui ka iseseisvalt töötades. Samuti sobib see raamat ehitus- ja keemiateaduskonna üliõpilastele, kes tunnevad suuremat huvi elektrotehniliste ülesannete vastu. Käesolev raamat koosneb seitsmest peatükist, mis hõlmavad kuut teemat elektrotéhnikast ja kokkuvõtte elektroonikast. lga peatükk sisaldab kolme liiki teavet. Esiteks on lühike kokkuvõte valemitest ilma tuletuste ja pikemate kommentaarideta. Seda osa saab kasutada abimaterjalina mälule. Sellest materjalist on kindlasti vähe selieks, et omandada vastav teema ülikoolis nõutaval tasemel. Teiseks on ülesanded koos ühe võimaliku lahendusega. Siinkohal on oluline tähele panna, et toodud lahenduskäik ei ole ainuvõimalik ja võib-olla ka mitte parim, kuid see annab õige tulemuse, kui kõik operatsioonid õigesti teha. Näidislahendustes on kasutatud arvutustehnika abi, konkreetselt programme MathCad ja MatLab. Kolmandaks on ülesanded, mis on pakutud üliõpilastele iseseisvaks lahendamiseks. Osa neist on sellised, mida üliõpilane võib ise sättida nii, et oleks huvitavam või lihtsam lahendada. Igat ülesannet on hinnatud teatud punktide arvuga, mis on näidatud sulgudes ülesande järel. Seejuures on esitatud maksimaalne võimalik hinne, mis arvestab võrdselt nii lahenduskäigu ilu kui ka tulemuse vastavust seadustele.Nimetus Piiratud juurdepääs Leedvalgustite käivitusvoolude uurimine Haapsalu tänavavalgustuse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kruus, Horre; Kalda, HeljutTänapäeval kasutatakse leedtehnoloogiat väga paljudes valdkondades. Viimaste aastakümnete jooksul on arenenud jõudsalt ka leedvalgustus ning on hakatud järjest enam paigaldama leedvalgusteid nii hoonetesse kui ka tänavatele. Kuid iga uue tehnoloogia kasutamisega tekivad ka uued probleemid. Nimelt oli probleeme Haapsalu tänavavalgustuse ehitamisel, mistõttu tänavavalgustusliinide kaitseks olevad kaitselülitid lülitusid teatud juhtudel välja. Kuna polnud teada, kui suureks leedvalgustite käivitusvoolud võivad tõusta, tuli diplomandil kõigepealt mõõta erinevate leedvalgustite käivitusvoolude suuruseid. Käivitusvoolude mõõtmiseks koostas diplomand mõõtmiste teostamiseks neli erinevat valgustusgruppi, kuhu kuulusid erinevate nimivõimsustega leedvalgustid. Valgustusgruppidesse kuulusid valgustid nimivõimsustega 175 W, 104 W, 67 W ja 34 W. Lisaks toodi välja ka probleemse valgustusliinilõigu mõõtetulemused, näitamaks, kui kõrgeks võivad käivitusvoolud osadel juhtudel tõusta. Mõõtmistulemustest selgus, et kõikide tänavavalgustuses kasutatavate Vizulo Stork leedvalgustite sisselülitamisel tekib vooluimpulss, mille kestus on maksimaalselt kaks sekundit. Vooluimpulsside suurus sõltub leedvalgustite arvust ning nende impulsside väärtus võib tõusta käivitamise hetkel kuni üheksa korda võrrelduna kestvalt tarbitava võimsusega. Lõputöö hüpotees – leedvalgustite käivitusvoolude tõttu võiks valgustusliinide kaitseks kasutada B-tunnusjoonega kaitselülitit, mille nimiväärtus oleks kolm korda suurem leedvalgustite tarbitavast väärtusest – peab osaliselt paika. B-tunnusjoonega kaitselülitit on sobilik kasutada leedvalgustustite liinide kaitseks, kuid mõõtmistulemustest selgus, et kaitselüliti nimiväärtus ei pea olema tingimata kolm korda suurem tarbitavast väärtusest. Kuna leedvalgustite käivitusvoolu väärtus on varieeruv erinevate leedvalgustite puhul, siis ei saa selliseid üldistusi teha. Tänavavalgustuses kasutatavate leedvalgustite jaoks võib kasutada nii B-tunnusjoonega kaitselülitit kui ka C-tunnusjoonega kaitselülitit, kuid tuleb silmas pidada, et oleksid tagatud puutepingekaitse liinide lõpuni. Seetõttu oleks soovitav kasutada B-tunnusjoonega kaitselülitit, mis reageerib väiksemale lühisvoolu väärtusele.Nimetus Piiratud juurdepääs Mobiilse autopesula moderniseerimine UpSteam Eesti OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Anijärv, Aleksis; Kalda, Heljut; Kristo VaherKäesoleva lõputöö “Mobiilse autopesula moderniseerimine UpSteam Eesti OÜ näitel” peamine eesmärk oli luua UpSteam Eesti OÜ uuenduslikum mobiilse autopesula tehnikaseadmete süsteem. Modernsema süsteemi loomise tulemusena oli vajalik pakkuda välja kuluefektiivsem, keskkonnasõbralikum ja töökindlam mudel, sest 2019 kevadel valmistus ettevõte esimesteks sammudeks välisturgudele laienemiseks ning oli vaja paindlikku lahendust, mis sobiks teenindamaks suuremas koguses kliente konkurentsivõimelisemate hindadega. Suureks abiks lõputöö eesmärgi püstitamiseks ja lahenduse leidmiseks oli 2019 märtsis läbiviidud turu-uuring ettevõtte kodulehel, kus osalesid varasemad kliendid ja uued huvilised. Kuna mobiilse autopesu termin ja olemus pole kaugeltki sama laialt tuntud kui ükskõik mis tahes tavaline statsionaarne autopesulaliik aitas küsimustik autoril paremini leida viisi kuidas võiks välja näha pesukaubiku tehnikaseadmed, et vastavalt täita klientide soovid auto puhtaks saamisel. Lõputöös võrreldakse senimaani ettevõttes kasutusel olnud kahte mobiilse pesukaubiku tehnikaseadmete süsteemi nende kaalust, hinnast ja seadmete eripärast lähtuvalt. Kolmanda, modernsema pesukaubiku süsteemi puhul püüdis autor lähtuda lisaks eelnevalt väljatoodud elementidele ka tehnoloogia kopeeritavuse keerukusest. Võttes kasutusele sagedusmuunduri, mis tuleb seadistada täpselt generaatori väljaantava võimsuse ja kompressori mootori parameetritest lähtuvalt nõuab head tehnilist taipu ja arusaama elektritehnikast. Lõputöö käigus kokkuvõtte statsionaarsetest ja mobiilsetest pesulatüüpidest tegemine aitab ka ettevõtte enda juhtkonnal mõista paremini turul olemasolevaid lahendusi ning autori poolt välja pakutud süsteem on plaanis implementeerida uutel üksustel lähikuude jooksul.Nimetus Piiratud juurdepääs Modulaarse ohutuskontrollahela arendus UP-generaatoritesse(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-10) Oru, Henri; Kalda, Heljut; Cserfalvi, MatyasPowerUp on rohetehnoloogia ettevõte, kes arendab ja toodab vesinik kütuseelemendi tehnoloogial põhinevaid elektrigeneraatoreid, ettevõtte tehnoloogial põhinevaid elektrivarustussüsteeme klientidele ja ka vesinik kütuseelemente. Ettevõtte põhieesmärk on vähendada mitte-taastuvenergia lahendusi ja suurendada akude, päikesepaneelide ja tuuleparkide efektiivsust lisades vesiniku tehnoloogial põhinevaid lahendusi nendesse. Up-generaatorid on innovatiivsed vesiniku tehnoloogial põhinevad elektrigeneraatorid. Upgeneraatorid on kerged, lõhnatud ja vaiksed, mis teeb nendest väga hea alternatiivi asendamaks liitiumakusi või diiselgeneraatoreid. Hetkelises arendusfaasis on kolm võimsuse varianti välja arendatud: 200 W (UP200), 400 W (UP400) ja 1 kW (UP1K). Tuleviku areduse koha pealt on plaanis välja arendada 6 kW ja 12 kW generaatorid, mis peaksid valmis saama aastaks 2023. Hetkeline arendusfookus on võetud UP1K peale, kuna PowerUp soovib sellele generaatorile saada CE sertifikaadi tunnust. Euroopaliidu nõuete kohaselt, peab toode olema verifitseeritud vastama Euroopa ohutus ja turvalisuse nõuetele, et seda toodet saaks müüa avalikul turul. Sellepärast PowerUp peab saama oma Up-generaatorid sertifitseeritud CE märgisega, et müüa oma tooteid avalikul turul Euroopas. PowerUp just vajab CE mägist sellepärast, et see on üks enim levinud sertifikaadi tunnuseid Euroopas ja ka üks usaldatumaid, mis valideerib toote kvaliteedi ja ohutuse. CE märgise saamiseks tootele, peab ettevõte uurima kõik standardid, mis võiksid kehtida tootele ja seejärel tuleb teha ka kindlaks, kas toode on tõesti vastavuses läbivaadatud standarditega. Tegu võib olla ühe lihtsa ohutus-regulatoorse standardiga, mis teatud tootele kehtib, aga kui tegemist on vesiniku + energeetika lahendusega, siis tuleb uurida mitmeid standardeid. Lõputöö eesmärk oli tagada ohutus UP1K vesinik kütuseelemendil töötavale 1 kW elektrigeneraatorile. Turvalisuse nõuded pidid olema tagatud IEC 62282-5-100 standardi alusel, mis ongi ülemaailmse elektroonika komitee poolt koostatud kütuseelemendi turvalisuse standard. Tehniliste dokumentide analüüs standardi ja vastavate sensorite kohta võttis tööd koostades kõige rohkem aega, põhjusteks oli analüüsimise põhjalikkus ja ka turuanalüüsi täielik läbiviimine, et ei jääks midagi märkamata või märkimata. Dokumentide analüüs oli üks põhilisi alustalasid selle lõputöö juures, kuna kõik testid ja sensorid pidid just vastama sellele, mida käsitleti töö esimeses peatükis. Kui tegemist on ohutussensoritega, et tagada kasutajale turvalisus seadet kasutades, pidi autor olema eriti põhjalik analüüsides standardit ja jälgides turgu vastavate sensorite kohapealt, et välja saaks valitud sensor, mis tõesti vastab standardi ohutusnõuetele. Töö disaini osa möödus suuremate probleemideta. Peamiseks põhjuseks võis olla, kui autor hakkas komponente valima sensorite implementeerimise jaoks olid autori poolt vastavad kalkulatsioonid juba tehtud, mis tegid komponentide valiku oluliselt lihtsamaks. Kuna vajalikud komponendid, mida pidi integreerimiseks vaja minema, olid juba ettevõtte laos olemas, siis polnud vaja keskenduda tellimisele. Testimisel selgus, et sensorid töötavad oodatust paremini. Tulemus tuli välja sellest, et sensorite tööloogika on tehtud võimalikult lihtsaks kasutajale. Lisaks sellele kirjutas autor autonoomse koodi, mille osa aitas sensoritel paremini infot edastada ja ka kõiki nende töö funktsioone täita ettenähtud kujul. Üks murekohti, mis tekkis enne sensorite testimist, oli, mis siis kui sensorid aeguvad nii, et ei suuda enam edastada adekvaatset infot protsessorisse. Hiljem testides aga selgus, et see ei osutunud probleemiks, kuna protsessor salvestab enda mällu algsed mõõtmistulemused, kui sensorid esimest korda käivitati, ja võrdleb neid tulemusi edasiste mõõtetulemustega. Kui mõõtetulemused hakkavad erinema oluliselt esialgsest, siis süsteem annab sellest märku. Analüüsides kogu tööprotsessi, on aru saada, et töö oli hästi põhjalikult etteplaneeritud ja ka läbimõeldud. Kogu loogika, mis oli seotud süsteemi kontrollimisega, töötas suurepäraselt koos sensoritega. PowerUp on nüüd valmis taotlema CE- sertifikaati ohutuse aspekti koha pealt, kuna kõik eeltöö on tehtud ohutuse tagamiseks nii kütuseelemendile, elektroonikale kui ka kasutajale. Lõputöö projekt annab hea ülevaate ja alustalad järgnevatele toodetele, mida tahetakse hakata sertifitseerima PowerUp-is tulevikus. Hetkel on PowerUp-i prioriteet sertifitseerida UP1K generaator, kuid tulevikus on plaanis veel teisedki tooted sertifitseerida, kuhu saab lihtsa vaevaga implementeerida lõputöös käsitletud ohutusahela.Nimetus Piiratud juurdepääs Õpisituatsiooni rakendamine elektritehnika kauglaboris(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Tamme, Raivo; Kalda, Heljut; Samo SaartsKauglaboris rakendatava õpisituatsiooni kasutamine õppetöös leiab aset enne laboratoorset tööd ning peale teoorialoenguid. Selline järjestus süvendab üliõpilastes teoreetilisi teadmisi ning aitab neil leida seoseid praktika ja teooria vahel, mis tagab teadmiste pikkemaajalise mäletamise ja annab eelteadmised laboratoorseks tööks. Kauglabori ja õpisituatsiooni kombinatsiooni kasutamine kujundab ja loob üliõpilastes vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi, mida neil on vaja eesseisvaks tööks insenerivaldkonnas. Tähtsamad neist on kriitiline mõtlemine, loovus, elukestev õppimistahe, koostöö, probleemi lahendamise, enesejuhtimise oskus ning tehniline mõtlemisprotsess. Õpisituatsiooni kasutamine õppeprotsessis tekitab tudengis suuremat huvi õpitava valdkonna vastu ning sellega saavutatakse kaasatöötav üliõpilane, kes soodustab aktiivset ja efektiivset õppimist. Õppejõududel on võimalik rakendada õpisituatsiooni teoorialoengus abivahendina ning kasutada seda praktilise näitena teooria selgitamisel. Seda saab rakendada erinevates täiendõppe programmides. Kuna õpisituatsioon on realiseeritud kauglaboris, siis saavad seda kasutada veebilehitseja vahendusel teised ülikoolid ja kutsekoolid. Lõputöös koostati õpisituatsiooni ülesande kirjeldus, mis annab üliõpilasele didaktiliselt lühendatud tegutsemiskorra, millega õhutatakse tudeng iseseisvale õppele. Õpisituatsioon koostati elektritehnika erialaainele „Mikroprotsessorid“. Üliõpilasel tuleb kirjutada programmi kood, kus on vaja kuvada vedelkristallekraanile digitaalväljundiga niiskuse- ja temperatuurianduri väärtused ning analoogväljundiga temperatuurianduri väärtused. Vastavalt andurite väärtustele juhitakse Arduino arendusplaadiga väljundseadmeid, mis on RGB LED ja servomootor. Vastavalt probleemi/ülesande kirjeldusele koostati õpisituatsiooni prototüüp „Arduino arendusplaadiga väljundseadmete juhtimine temperatuuri ja niiskuse järgi“, mis realiseeriti kauglabori keskkonnas. Õpisituatsiooni lahendamine toimub kauglabori veebikeskkonnas veebilehitseja vahendusel, kus üliõpilased saavad reaalajas videona tagasisidet õpisituatsiooni käitumisest, kui nad koostavad sellele programmi koodi. Õpisituatsioonile „Arduino arendusplaadiga väljundseadmete juhtimine temperatuuri ja niiskuse järgi“ koostati laboratoorse töö juhend, kus esitati üliõpilasele üldised didaktilised eesmärgid, konkreetse õpisituatsiooni eesmärgid, ülesande kirjeldus, kontrollküsimused, lõimumine teiste õppeainetega, õpisituatsiooni skeem, kasulike allikate loetelu lahendamiseks. Autor lahendas õpisituatsiooni „Arduino arendusplaadiga väljundseadmete juhtimine temperatuuri ja niiskuse järgi“. Lahendamine andis kinnitust sellele, kui üliõpilane on lahendanud antud õpisituatsiooni, siis saavutab ta selle tulemusena õpisituatsiooni eesmärgid ja süvendab ning arendab endas vajalikke oskusi, teadmisi ja kogemusi eesseisvaks tööks insenerivaldkonnas. Kauglaboris kasutatava õpisituatsiooni maksumus jääb vahemikku 137 kuni 164 eurot. Edasine arendus võiks olla selline, et kauglabori veebiportaal oleks ühildatud Moodle e-õppekeskkonnaga, siis oleks seda mugav ja kiire kasutada nii üliõpilastel kui ka õppejõududel. Õppejõud arendaksid ja töötaksid välja uusi õpisituatsioone kauglabori jaoks koos laborijuhendiga.Nimetus Piiratud juurdepääs Päikeseelektrijaama lahenduse väljatöötamine ja projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Feršel, Mihkel Martin; Kalda, Heljut; Andres MandreTellijale sai teostatud pakkumine vastavalt tema määratud kriteeriumitele, pakkumist tehes saadi aru, et antud objektile esitatud kriteeriumidest efektiivsusel nii olulist rolli ei ole. Selle pärast, et projekti asukohal ei ole ruumi puudust, selle tõttu saab efektiivsuste vahet kompenseerida rohkema arvu paneelidega. Sellest tulenevalt vaadati rohkem tootlikkuse püsivust, mis pikemal ajaperioodil võib tuua eelise, teisena garantiid ning viimaseks päikeseelektrijaama ehitamiseks vaja minevate osade alghinda. Garantii hinnangut mõjutas ka firma taust, et kas firma on puhtalt päikesepaneelidele orienteerunud või laialdasemalt tegutsev ettevõtte. Alghind mõjutas ka valikut, kuna odavam on paigaldada rohkem odavamaid päikesepaneele, kui osta vähem ja kallimaid, seda enam, et paneelide paigaldamiseks vajalikku pinda on piisavalt. Selle valikut optimaalsust illustreeris väga hästi majandusliku analüüsi tulemused ja antud tulemuste põhjal ei muudetud teisi nõudmisi. Kõik pigem algab sellest, kui võimast parki tahetakse ja kui suurele alale on võimalik paigaldada. Enne, kui hakati päikesepaneele valima, oli vaja teada, kui palju on päikesekiirguse energiat, mida saame kasutada. Selleks kasutati aastate kuu keskmisi päikesekiirguse väärtusi, millede abil leiti nelja aasta keskmine maapinnale jõudva energia hulk, 41580 W/m2. Antud teavet kasutati päikesepaneelide tootlikkuse jooniste loomiseks, et näha, kui efektiivne üks paneel on. Päikesepaneelide valik oli raske, kuna seadmete andmed on üpris sarnased ja ei ole väga palju, mille põhjal erisust teha. Ainuke eristamise võimalus on teha eraldi mõõtmised, kuna silmaga vahet teha ei suudeta. Seepärast lähtuti valiku tegemisel ettevõtte poolsetest lubadustest, tootlikkuse püsivusest ja garantiist ja elektrilistest andmetest. Tootlikkuse püsivuse ja efektiivsuse abil leiti kõige sobivamad päikesepaneelid, mille tagasiteenimise aeg ei ole väga pikk ja toob kõige rohkem kasumit sisse, vastavalt siis 13 aastat ja 25 aasta pärast üle 27 000 €. Elektrilisi andmeid kasutati ka tagasiteenimise aja leidmiseks, kuid põhiliselt kasutati vajaliku hulga leidmiseks. Et saada kätte vajalik väljundvõimsus, on vaja 180 päikesepaneeli, ja teiste detailide õigete valikute tegemiseks. Kõigest tulenevalt leiti, et parim valik oleks LG 335 W päikesepaneel, mis edestas teisi nii tootlikkuselt kui ka majanduslikult. Teise põhiseadme valikul oli põhiliseks lähtepunktiks ühe liitumispunkti maksimaalne lubatud väljundvõimsus, et oleks võimalik saada rohkem toetusi. Sellest lähtuvalt valiti Elektrilevi OÜ nimekirjast seade, et hoida kulusid kokku, kust saadi valikusse seitse võimalikku seadet, kuna valiti võimalikult ligilähedased seadmed maksimaalsele väljundvõimsusele. Inverteri valikult mõjutas oluliselt päikesepaneeli väljundpinge ja -vool, mis mõjutas omakorda valitavat inverterit ja sundis tegema erilahendusi igale seadmele, et tuua välja iga seadme parim lahendus. Seadme valikul lähtuti kõige ennem sisendvoolust ja -pingest, sest need määrasid ühendusviisid. Siis MPP jälgimisest, mis tõstis muundamise efektiivsust. Nende kahe koostöö tõstab või langetab kogu ühenduste tegemise hinda. Viimasena arvestati seadme enda hind, kuid suuremate hindade vahel ei suutnud ühenduste eeldatav hind enam vahet tasa teha. Projektis kasutatavaks inverteriks võeti Delta Energy System toode RPI M50A, mis oli mitme MPP ühendusega. Seade vajab väiksem suurusega kaableid paneelide vahel ning on soodsama hinnaga. Inverteri valikuga tuli vastavad päikesepaneelid jagada, vastavalt inverteri parameetritele, mida projekteerimisel kasutame. Projekteerimise ajaks teadsime juba seadmeid ja nende suurusi. Inverteri ja päikesepaneelide elektriliste parameetrite järgi koostatakse kahekümnesed grupid päikesepaneelidele ja need jagatakse omakorda kaheks, kus ühes on neli gruppi ja teises viis. Projekteerides saime ühe liitumispunkti ridade pikkusteks üle 41 m ja 51 m, kahe rea kogulaiuseks ligi 9 m. Projekteerimise käigus pandi paika positsioonid ja suunad, kuidas seadmed paigutada ja kuhu rajada ühendusteed. Lõpuks võiks lugeda töö edukaks, kuna suudeti klindile luua lahendus, mida võiks praktiliselt kasutada, ning mis samas ei ole liiga pika tasuvusajaga. Juurde toodi veel see, kuidas võiks klient antud lahendust kasutada enda krundil. Seadmed vastavad soovidele ning nõuetele, mis lihtsustavad kliendi liitumist põhivõrku. Antud tulemusi saaks kasutada ka teistel Hiiumaa ja Saaremaa objektidel, kuid ka mujal, kus klimaatilised tingimused on samad. Tööd saaks edasi nüüd arendada mehaanika osas, arvutades välja konstruktsiooni mõõtmed ja nende tugevused, samuti selle, kui tugevasti peavad olema raamid kinnitatud maasse, et peaksid ilma ja eriti tuulte mõjutustele vastu. Teine arengusuund on lahendada liitumispunkti ja põhivõrgu vaheline osa, milleks on vaja luua uus alajaam. Kui mõlemad osad olemas, oleks võimalik koostada kogu projekti ning määrata kogu maksumus.Nimetus Piiratud juurdepääs Tehasetoodetud komplektalajaamade lõppkontrolli juhend(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Põder, Kristen; Kalda, HeljutAntud töö eesmärgiks oli koostada juhend ABB-le tehnilise kontrolli teostamiseks. Juhend on mõeldud kõikidele töötajatele, alates projektijuhist lõpetades kontrolltehnikutega, kes teostavad projektiga seotuid tegevus. Juhendiga peab olema määratud kontrollimiseks vajalikud tegevused ja normid. Tuleb ette olukordi, kus klient soovib näha protseduuridele vastavust ehk teostatakse audit, selleks on vajalik korrektse juhendi olemasolu. Lõppkontrolli juhend toetub mitmetele erinevatele testraportitele, sertifikaatidele, kontrollnimekirjale ja kliendi nõudelehtedele. Kontrollnimekiri hõlmab endas rida tegevusi, mis peavad olema teostatud enne alajaama lõppkontrolli saatmist. Lõputöö sisaldab põhjalikku ülevaadet alajaamadest üldiselt; mis materjale kasutatakse korpuste ehitamiseks ja miks; mida sisaldavad standardsed alajaamad; millised seadmed on vajalikud, et koostada alajaam ning seadmete positiivsed ja negatiivsed omadused. Lõputöö valmis standardite, algse juhendi, autori enda kogemuste põhjal ning ettevõtte poolse juhendaja Jaan Kerner’i ja koolipoolse juhendaja Heljut Kalda nõustamisel. Valminud juhend sisaldab vajalikku informatsiooni, mis testid on vaja teostada ning mida ja kuidas tuleb kontrollida. Juhendi tegemisel on kasutatud standardites välja toodud nõudeid ja autori kogemused. Juhendi valmimisega on saavutatud ka lõputöö eesmärk luua korrektne ja nõuetele vastav juhend. Valminud juhend on lisas (lisa 1). Piltidega on toodud välja täpsem ülevaade alajaamadest, seal sees olevatest kesk- ja madalpinge süsteemidest, trafost ning kontrolltoimingutest, mida tuleb teostada. Edaspidiselt on vajalik teha juhendis muudatusi, mis tulenevad seaduste või standardite muudatustest, et hoida juhendit kaasajastatult. Oluline on muuta seda koheselt, kui peaks mingisugune nõue muutuma.Nimetus Piiratud juurdepääs Testitava seadme kontrollpistiku simulaator(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-10) Salum, Taavi; Kalda, Heljut; Leini, RaivoHulgi toodetavate trükkplaatide toimivust kontrollitakse liidestrükkplaadiga või spetsiaalse testimistrükkplaadiga. Selleks tuleb esmalt veenduda liidestrükkplaadi toimivuses ja mõõtetulemuste adekvaatsuses. Eesmärgi saavutamiseks kasutavad mõned ettevõtted trükkplaati, millel pistiku ühest jalast tulev signaal saadetakse sama pistiku teise jalga ning seda tehakse kõikide pistiku signaalidega. Sellist silmustega trükkplaati kasutatakse, et matkida toodetud trükkplaadi funktsionaalsust ilma, et peaks toodetud trükkplaati ühendama liidestrükkplaadi külge. Enamasti kipuvad sellised seadmed olema ettevõtete ärisaladused. Sõltuvalt ettevõtte toodete portfoolio suurusest võivad simulaatortrükkplaadid olla sarnased või täiesti erinevad, kuid tavaliselt aja säästmiseks disainitakse need paralleelselt liidestrükkplaadi disainiprotsessiga. Projekteerimisaja säästmiseks on võimalus luua universaalne simulaatortrükkplaat. Lõputöö eesmärgiks on disainida universaalne kontrollimistrükkplaat, millega saaks verifitseerida teatud tooterühma liidestrükkplaatide funktsionaalsust ettevõttes. Eesmärgi saavutamiseks tuleb leida vastus kolmele uurimisküsimusele. Esiteks, kuidas integreerida programmeeritav ventiilmaatriks elektroonikaskeemi. Lõputöö joonistelt on näha, et programmeeritavat ventiilmaatriksit saab edukalt rakendada juhtimaks süsteemi sisend-väljund signaale. Seda tänu FPGA arhitektuurile, mis lubab kohandada peaaegu kõiki integraallüliti jalgu vastavalt vajadusele, kuigi sealjuures tuleb arvestada, et mõningaid kommunikatsiooni ja väljundite diferentsiaalsignaale pole võimalik täiesti juhuslike jalgade külge ühendada. Lisaks tuleb arvestada süsteemi jaoks väljavalitud programmeeritava ventiilmaatriksi eripärasid. FPGA arhitektuur annab võimalus kasutada juba valmistehtud intellektuaalomandi tuumasid, mis kiirendavad püsivara arendusprotsessi, kuid avab võimaluse välja töötada kohandatud intellektuaalomandi tuumasid vastavalt vajadusele. Teiseks otsitakse vastust uurimisküsimusele, kuidas leida sobivad induktiivpooli parameetrid madaldava pingemuunduri elektroonikaskeemi jaoks. Arvutustulemustest selgub, et korrektse induktiivpooli valimiseks tuleb leida järgmised parameetrid: hinnanguline induktiivpooli pulsatsioonivool, konkreetse elektroonikaskeemi maksimaalne lülitusvool, väljundi pulsatsioonipinge ja pooli induktiivsuse hinnanguline väärtus. Esimeses arvutuses määratakse lähtevoolu suurus, mida elektroonikaskeem väljastab. Saadud tulemused on hinnangulised, kuid annavad piisava ülevaate piiridest, millele peavad induktiivpooli parameetrid jääma, et luua sobiv silumisfilter elektroonikaskeemile. Kolmandaks otsitakse vastust uurimisküsimusele, kuidas leida sobivad induktiivpooli parameetrid muutuva väljundpingega kõrgendava pingemuunduri elektroonikaskeemi jaoks. Arvutustulemustest selgub, et korrektse induktiivpooli valimiseks tuleb leida järgmised parameetrid: hinnanguline induktiivpooli pulsatsioonivool, konkreetse elektroonikaskeemi maksimaalne lülituskestus, konkreetse elektroonikaskeemi maksimaalne lülitusvool, väljundi pulsatsioonipinge ja pooli induktiivsuse hinnanguline väärtus. Esimeses arvutuses määratakse lähtevoolu suurus, mida elektroonikaskeem väljastab. Saadud tulemused on hinnangulised, kuid annavad piisava ülevaate piiridest, millele peavad induktiivpooli parameetrid jääma, et luua sobiv silumisfilter elektroonikaskeemile. Testitava seadme kontrollpistiku simulaator aitaks ettevõtte elektroonika disaini inseneridel kontrollida uusi liidestrükkplaate kiiremini, sest simulaatortrükkplaadi riistvara on võimalik programmeerida vastavalt vajadusele ning trükkplaadil on lisaseadmeid, mis lihtsustavad kontrollimisprotsessi. Selle eesmärgi edukaks täitmiseks tuleb esmalt luua disaini spetsifikatsiooni dokument, mis selgitab kõiki simulaatortrükkplaadi detailide omadusi ja kirjeldab põhiparameetreid, millele trükkplaat peab vastama. Põhiparameetriteks on sisendpinge vahemik, väljundpinge vahemik, väljundi pulsatsioonpinge, maksimaalne väljundvool, töötemperatuuri vahemik ja toiteallikate kasutegur. Dokumendi koostamiseks tuleb luua ülevaade kõikidest eelnevatest liidestrükkplaadi elektroonikaskeemi osadest ning valida, missuguseid osi on võimalik taaskasutada täielikult ja missuguseid osi tuleb kohandada lõputöö projekti jaoks. Järgmises etapis tuleb uurida kasutatavaid integraallülitusi ning seejärel saab koostada elektroonikaskeemi vastavalt elektroonika komponentide andmelehtedele. Pärast seda on võimalik disainida testitava seadme kontrollpistiku simulaatortrükkplaadi asetusplaan vastavalt ettevõtte trükkplaadi disainimisjuhenditele. Disaini valmimisel vaadatakse see üle vastavate inseneride poolt, kes annavad tagasisidet, kas trükkplaati on üldsegi võimalik valmistada. Positiivse vastuse korral tellitakse trükkplaadid. Peale seda algab programmeeritavale ventiilmaatriksile püsivara kirjutamine, mille ülesandeks on ühendada kõik simulaatortrükkplaadi detailid ja signaalid. Viimases etapis tuleb kontrollida testitava seadme kontrollpistiku simulaatori disaini ning viia sisse muudatusi, kui neid on vaja. Lõputöö käsitleb kolme testitava seadme kontrollpistiku simulaator disaini teemat. Esimeses peatükis kirjeldatakse lõputöö trükkplaadi disaini ehk millistest osadest elektroonikaskeem koosneb ning kuidas trükkplaat terviklikult töötab. Teises peatükis kirjeldatakse täpselt simulaatortrükkplaadi ülesehitust ning riistvaralist disaini. Kolmandas peatükis selgitatakse programmeeritava ventiilmaatriksi arhitektuuri, simulaatortrükkplaadi püsivara loogikat ja lõputöö trükkplaadi funktsionaalsuse kontrollimisprotsessi. Teoreetilised teadmised tulevad ettevõtte eelnevatest liidestrükkplaadi disainidest, elektroonikaseadmete disaini raamatutest ning juhenditest. Lisaks kasutatakse allikatena juhendeid tuntud pooljuhte tootvatest ettevõtetest nagu Texas Instruments, Intel, ROHM Semiconductor, Xilinx ja Toradex. Üks põhilisi võtmeid elektroonikaseadmete disainis on oskus taaskasutada ja kohandada olemasolevaid elektroonikaskeeme uute projektide nõuetele, sest nende elektroonikaskeemide funktsionaalsused on kontrollitud ja tõestatud. Kindlasti tuleks arvestada uute tehnoloogiate kasutamist, kuna uuemad integraallülitused võtavad vähem ruumi trükkplaadil, sisaldavad endas uusi funktsioone, kasutavad vähem võimsust ning need on vaid mõned põhjused, miks ei tohiks taaskasutada kõiki integraallülitusi eelnevatest projektidest. Lõputöö autori panus riistvara disaini on analoog-digitaal konverteri, FTDI, mälude, programmeeritava ventiilmaatriksi ja toitepingete disainide kohandamine vastavalt testitava seadme kontrollpistiku simulaatori nõuetele. Lõputöö autor koostas nullist toiteallika lülituse, kõrgendava pingemuunduri ja muudetava koormuse elektroonikaskeemid. Autori panus programmeeritava ventiilmaatriksi püsivara väljatöötamises on loogika kirjutamine moodulis, milles testitava seadme kontrollpistiku simulaator käitub käskude vastuvõtjana I2C kommunikatsiooni protokollis, ning loogika kirjutamine moodulis, kus mitmete lõplike olekumasinatega viiakse läbi kontrollimisprotseduur. Lisaks kohandas autor mitmeid tugevaid intellektuaalomandi tuumasid vastavalt testitava seadme kontrollpistiku simulaatori nõuetele. Erinevates disaini etappides suudeti leida lahendusi probleemidele ning avastada uusi viise, kuidas parendada simulaatortrükkplaadi disaini tulevastes versioonides. Näiteks riistvara projekteerimise etapis leiti viis, kuidas lihtsasti kontrollida kontrollpistiku signaale, kui signaalid muutuvad erinevate toodete vahel. Paraku selgus püsivara arendusetapis, et testitava seadme kontrollpistiku signaalid võiksid olla veelgi muudetavamad. Selle probleemi lahendamiseks võinuks lisada rohkem analooglüliteid, mida oleks saanud kontrollida läbi programmeeritava ventiilmaatriksi püsivara. Lisaks sellele selgus püsivara arendus etapis, et 25 MHz taktsignaali generaatori oleks võinud ühendada otse 3,3 V toite külge, et ei peaks generaatorit eraldi sisse lülitama ning võibolla tuleks hoopis kasutada 100 MHz taktsignaali generaatorit, sest see annaks stabiilsema faasiluku intellektuaalomandi tuuma töö. Kokkuvõtlikult saavutati lõputöö eesmärk ning leiti viis disainida elektroonika trükkplaat, mille riistvara on muudetav. Seejuures avastati disaini protsessi käigus viise, kuidas simulaatortrükkplaati parendada. Jääb vaid loota, et muudatused rakendatakse järgmises testitava seadme kontrollpistiku simulaatori versioonis. Lõputöös käsitletud ideid saavad elektroonikaseadmeid tootvad ettevõtted kasutada, kui on vaja simuleerida toodet liidestrükkplaadi verifitseerimiseks. Sellisel juhul peab iga ettevõtte arvestama oma spetsiifiliste nõuetega funktsionaalsuse kontrollimiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Trafod(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kalda, HeljutÕpiobjekt on koostatud õppijate jaoks, kes uurivad trafode ehitust ja kasutamist. See on kasutatav nii elektrieriala õppekavas – õppeaine "Elektrimasinad" – kui ka mitteelektrikute õppekavas – õppeaine "Elektrotehnika alused ja elektriseadmed" ning vastavates täiendõppe programmides.Nimetus Avatud juurdepääs Tudengivormeli FEST23 alalispingemuundur(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-11) Lindegron, Artur; Kalda, Heljut; Anniste, HansLõputöö eesmärgiks oli projekteerida tudengivormelile FEST 23 kaks erineva võimsusega alalispingemuundurit. Lisaks oli autoril plaanis katsetada erinevaid lahendusi, et muuta muundurit efektiivsemaks võrreldes eelmise hooajaga. Esimeses peatükis kirjeldati lühidalt tudengivormeli võistlussarja ning uusi reeglimuudatusi, mis annavad aluse uue alalispingemuunduri süsteemi loomisele. Teises peatükis analüüsiti eelmise hooaja muundurit, et selgitada välja tema puudused ning uuriti erinevaid lahendusi, kuidas oleks võimalik muunduri efektiivsust parandada. Suurimateks muutusteks olid sujuvkäiviti ahela lisamine ning välimiste paisuvõimendite lisamine transistoride ette. Teises peatükis uuritakse välja, millist mikrokontrollerit hakatakse 504 W moodulil kasutama ning arvutatakse välja teoreetiline efektiivsus ning soojuskadu. Kolmandas peatükis projekteeriti valmis kaks erineva võimsusega muundurit. Seejärel valmistati mõlemad muundurid ning asuti TTÜ jõuelektroonika laboris muundurite efektiivsust mõõtma. Pärast testimist töödeldi ning analüüsiti laborist saadud andmeid. Seejärel analüüsiti 504 W muunduri uute lahenduste toimimist. Pärast seda võrreldi 168 W muunduri puhul Si- ja GaN-transistoride erinevusi. Peatüki lõpus võrreldi selle aasta muundureid eelmise aasta muunduriga ning pakuti välja lahendusi, mida järgmisel hooajal katsetada. Viimases peatükis kirjeldatakse lõputöö majandusliku poolt. Majanduslikus pooles uuritakse inseneri ajakulu süsteemi loomisel ning võrreldakse ostutoote ja isearendatud süsteemi hinda. 168 W muundur täitis oma eesmärki. 504 W muundur ei saavutanud disainitud võimsust, kuid jahutuskomponentide muutuste tõttu on vajaminev võimsus väiksem ning seetõttu on võimalik muundurit vormelis rakendada.