Sirvides Autor "Kalde, Erik" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Kadrioru Staadioni kaasajastamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kalde, Erik; Kadarik, Ott; Mihkel TüürKadrioru Staadion on esindusstaadioni rolli kandnud juba 90 aastat, kuid kunagisest Baltimaade uhkeimaks peetud areenist tänapäeva kontekstis enam eriti rääkida ei saa. Aeg on teinud oma töö ning staadionil võistluste pidamine on muutunud sellises seisus üsna keeruliseks. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli Kadrioru Staadioni kaasajastamine. Vaatluse alla oli võetud kogu krunt, mis sai põhjalikult läbi analüüsitud ning selle kaudu otsitud ka olulisi punkte, mis vajaks parandamist. Võrreldes hetkeolukorraga on muutunud Kadrioru Staadioni hoonestus, mida sai oluliselt suurendatud erinevate mahtudega, millel kõigil oma funktsioon. Krundile on koha leidnud Lisatribüün, Sportlaste maja ja kahe sissepääsu vahel kulgev Uus hoone. Olemasolev vana tribüünihoone on projektilahenduses taastatud E. Lohki esialgsete kavandite järgi. Olemasoleva tribüünihoone taastamist ja kultuurimälestise säilitamist näeb ette ka muinsuskaitse. Projekteeritavas lahenduses on sellega arvestatud, kuid teatud komplikatsioonidega siseruumides, et staadioni ruumid vastaksid kaasaja tehnilistele nõuetele. Kogu projekteeritud hoonestus vastab IAAF-i II kategooria olmetingimustele, mis võimaldaks Kadriorus läbi viia kõrgetasemelisi rahvusvahelisi kergejõustikuvõistlusi, kaasa arvatud Euroopa Meistrivõistlusi. Kontseptsioon, mille järgi hooned on krundile asetatud, tulenes võistluste ajal toimuvast inimeste liikumisest. Tähelepanu tuli suunata, millised on liikumissuunad on omased pealtvaatajatele, millised sportlastele ja kuidas need üksteisega koos toimivad. Võistluste kord näeb ette need tsoonid hoida üksteisest lahus. Sellest tulenevalt on Sportlaste maja, Uue hoone ja Peatribüüni ühendus lahendatud eri tasanditel, kus sportlaste kasutuses on esimene korrus, pealtvaatajatele jäi teine korrus. Lisaks hoonestusele on krundil aset leidnud muutused seoses platsidega ja veel on eraldatud kindlad alad ajutiste rajatiste püstitamiseks võistluste ajal. Lisaks peaareenile, mis jäi samasse kohta, on staadioni alale paigutatud uued harjutusväljakud, välitreeningu park, korrastatud olemasolevat lippude ja olümpiatammede ala, loodud on ajutiste telkide jaoks mõeldud ala ning muudetud on sissepääsu väravate esiseid platse. Oleks igaljuhul tore, kui riigis oleks olemas väärt koht kõrgetasemeliste võistluste jaoks. Kadrioru Staadioni näol on kindlasti perspektiivi kasvada väga heaks võistlus- ja treeningkeskuseks, kuhu sportlased üle maailma ihkaksid tulla. Seda on näidanud ka ajalugu, et staadion on olnud sportlaste seas hinnatud. Milliseks kujuneb Kadrioru Staadioni tulevik, ei ole hetkel teada, kuid vaadates tänapäevaseid lahendusi ja normdokumente, tuleks valmis olla siiski pigem suurteks muudatusteks. Jääb loota, et Kadrioru Staadion peaks senikaua võimalikult hästi ajahambale vastu ning kunagine hiilgus saaks varsti taastatud.