Sirvides Autor "Karhu, Sten" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Autohoolduses kasutatavate kemikaalide oht keskkonnale ja töötajatele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Karhu, Sten; Sillaste, Viiu
    Autosid liikleb Eesti tänavatel väga palju ning autod vajavad hooldust, sealhulgas pesemist. Üks selleks võimaluseks on kasutada käsipesulaid. Lõputöö andmete saamiseks uuriti kolme käsipesulat, kahte Tallinnas ja ühte Kohilas. Koostatud testidele vastasid ettevõtete juhid. Lisaks analüüsiti ka kemikaalide ohutuskaarte, uuriti ka seadusandlust. Lõputöö eesmärk, saada vastused sissejuhatuses püstitatud küsimustele, saavutati. Testi küsimustele vastas kolm ettevõtet, neist selgusid teostatavate tööde loetelu, tööde mahud, kasutatavad tooted ja neis sisalduvad kemikaalid. Töö ülesanne selgitada välja nende ohtlikkus inimestele ja keskkonnale realiseeriti ohutuskaartide analüüsi tulemusel. Parema ülevaate saamiseks tulemused koondati tabelitesse, kusjuures erinevate tööoperatsioonide (salongipesu, välispesu jt.) kemikaale, ohutusküsimusi käsitleti eraldi. Sellega saavutati tööoperatsioonil kasutatavatest kemikaalidest parem ülevaade ja ka täpsem ohtude kirjeldus. Käsipesualates on põhiliselt viis tööprotseduuri – välispesu, sisepesu, mootoripesu, poleerimine ja vahatamine. Nende protseduuride läbiviimiseks kasutatakse erinevaid aineid, mis sisaldavad ohtlike kemikaale. Kokku uuriti 11 erinevat toodet nende ohutuskaartide põhjal. Toodete sees oli kümneid erineva ohtlikusega kemikaale. Erinevates pesulates kasutatakse sarnaseid tooteid. Kõige rohkem tellitakse välipesu, mis võis küündida üle 90% tehtavatest töödest. Järgmisena salongipesusid ning teisi protseduure tehakse väga vähe. Kõige enam ainetest kasutatakse pigieemaldus vahendit, mida telliti kuni pool tonni aastas. Autopesulates kasutatakse kõige rohkem vett, mida võib ühele autole minna kuni 260 l. See vesi ei ole enam puhas. Enamus kemikaale on ohtlikud nii keskkonnale kui ka töötajatele. Töötajad, kellel on otsene kokkupuude kemikaalidega, peavad olema väga ettevaatlikud. Kemikaalid on ohtlikud sisse-hingamisel, alla-neelamisel, kokkupuutel nahaga ja silma sattumisel. Koostatud tabelid annavad selle kohta ülevaate. Töötajad peavad kasutama olenevalt tööprotseduurist erinevaid isikukaitsevahendeid – prille, respiraatorit/maski, kaitsekindaid kaitseriideid ja jalanõusid. Oluline on ka korralik ventilatsioon, et töötaja ohtlikke aineid organismi ei hingaks. Ohtlike ainete kogumiseks kasutatakse õli ja liivapüüdureid, mis koguvad/millesse kogutakse kõik soovimatu. Suurtesse anumatesse kogutakse kokku pesuveed, mida tühjendatakse regulaarselt ning viiakse töötlemisse. Ained ja neis sisalduvad kemikaalid on ka ohtlikud keskkonnale ja elusloodusele. Kemikaalid on ohtliku toimega loomadele allaneelamisel, naha ja silmadega kokkupuutel ning sissehingamisel võivad olla isegi surmavad. Mõningad kemikaalid mõjuvad ka reproduktiivsusele. Kemikaalid on ohtlikud ka vesikeskkonnale. Kemikaalide mõjusid on põhiliselt uuritud küülikute ja rottide peal. Keskkonnas võivad kemikaalid olla ohtlikud ning selle vältimiseks on kasutusele vaja võtta erinevaid meetodeid, et kemikaal üldse sinna ei jõuaks. Tuleks rajada kogumisbasseinid ja kanalisatsioonisüsteemid ning pinnata peale- ja mahalaadimisjaamad. Vältida mahavoolu või väljavoolu sattumist kraavidesse, kanalisatsiooni või veekogudesse. Kui midagi peaks juhtuma tuleks kohe teavitada asjassepuutuvaid ametiasutusi ning alustada puhastusmeetmeid. Autopesulaid uurides ning kohapeal käies oli näha, et kõik vastab ka seadustele ja normidele. Kõik vajalik oli neis ettevõtetes olemas ning ei tundunud et midagi oleks puudu. Ka töötajad kasutasid vastavalt nõuetele õigeid vahendeid enda ja keskkonna kaitseks.