Sirvides Autor "Karik, Kaspar" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kruusateede hooldamise juhendmaterjali koostamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Karik, Kaspar; Möll, Taivo
    Kohalikel omavalitsustel on kruusateede hoolduseks ja ehitamiseks kasutusel olevad tehnoloogiad piisavad tagamaks kvaliteetseid teid, kuid ebapiisavalt planeeritud või hooldatud teedel ei ole võimalik seisukorda piisaval tasemel hoida. Kõik algab teadlikkusest, mida, millal ja kuidas hooldada, teed püsiksid. Hoides kruusateed piisavalt heal tasemel, et need liiga ära ei väsiks ning kapitaalremonti ei vajaks, on kindlasti üks võtmeteguritest tee omanike poolt tehtav teehoole. Teede heal tasemel hoidmine tagab ohutu liiklemise autojuhtidele ja jalgratturitele ning lähedal elavate inimeste rahulolu. Esimeses peatükis kirjeldatakse kruusateede seisukorra hindamise metoodika põhimõtet, mille alusel saab hakata kruusateid vastavalt defektidele pingeritta seadma. See omakorda võimaldab koostada läbimõeldumat ja planeeritumat tegevuskava teede hoiu ja remondi teostamisel. Selle tulemusel ei lasta kruusateid liiga käest ära ning hooldus- ja remondikulud vähenevad. Teises peatükis on seletatud kruusatee remondivajaduse määramise ja tehnoloogia valiku põhimõtteid. Kruusatee remontimiseks tuleb läbida neli etappi, milleks on kruusateede seisukorra hindamine, kruusateede remondivajaduse indeksi arvutamine, kruusatee remondimeetme määramine sõltuvalt teelõigu liiklussagedusest ja kruusateede säilitusremondi rahastamise vajaduse arvutamine. Olles leidnud kruusatee remondivajaduse indeksi, tuleb järgmiseks kahjustatud kohad kaardistada ja analüüsida. Selleks kasutatakse visuaalset vaatlust, nivelleerimist kahel järjestikusel aastal, maaradarit konstruktsioonikihtide paksuste ja segunemise mõõtmiseks ning LOADMAN- või INSPECTOR tüüpi seadmega kandevõime mõõtmist. Selgus, et kõige sagedasem remondiviis on purustatud kruusa lisamise kaudu kandevõime parandamine. Lisaks sellele tuli välja, et kuivendamine ja geotugevdused on tähtsal kohal tee vastupidamise seisukohalt. Kolmandas peatükis on kirja pandud nõuded kasutatavatele materjalidele, tehnoloogiale ja kvaliteedile kruusateede ehitusel ja remondil. Kruusakiht peab olema vähemalt 20 cm, sellest vähemalt 12 cm paksune ülakiht peab vastama terastikusele koostisele, mis on välja toodud ka tabelis. Kruusateede kvaliteeti kontrollitakse iga 100 meetri tagant. Põikkalle võib projektist erineda ±0,5%, piki- ja põiktasasuse erinevus võib olla maksimaalselt 15 mm ning elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal määratuna LOADMAN- või inspector tüüpi seadmega ristlõike kolmes punktis peab olema vähemalt 120 MPa. Neljandas peatükis on välja toodud regulaarse ülevaatuse ja hooldamise põhimõtted ja hooldamise tehnoloogiad. Kruusateede korrashoidmiseks tuleb läbi viia ülevaatusi, et tee olukord ei halveneks sedavõrd, et tuleb hakata ette võtma suurt remonti tee sõidukõlbulikuks muutmiseks. Raha kokkuhoidmiseks tuleb teid süstemaatiliselt hooldada. Välja on toodud erinevad remondimeetmed ning nende mõju tasasuse, tiheduse ning tolmamise vastu. Hööveldusviise on kokku kolm: põhjalik hööveldamine, normaalne ehk tasandushööveldamine ja kerge hööveldamine. Hööveldusviis valitakse vastavalt teel valitsevale olukorrale. Samuti on välja toodud tolmutõrje tegemisel kasutatavad tehnoloogiad ning Eestis enim kasutatava tolmutõrje materjali- kaltsiumkloriidi omadused, keskkonnamõjud ja kasutamise põhimõtted. Viimases osas on lahti räägitud vete ärajuhtimiseks kasutatavate truupide ja kraavide osatähtsus tee säilimise seisukorrast lähtuvalt ning nende hooldamismeetmed. Hüpotees, mille autor seadis, on see, et Eesti omavalitsuste teadlikkus sellest, kuidas kruusateid hooldada, on tagasihoidlik ja põhineb suuresti kogemustele. Sageli kasutatakse põhiliselt pretensioonide laekumisele rajatud hooldamise süsteemi, mis ei anna piisavaid tulemusi ja lõppkokkuvõttes muudab teeseisukorra aktsepteeritaval tasemel hoidmise kallimaks. See omakorda muudab teedevõrgu seisukorra tervikuna halvemaks, sest saadavad summad, mis pole niikuinii piisavad omavalitsustel enda teedevõrgu korrashoidmiseks, kuluvad kiiresti ära ja kõigi teedeni ei jõuta. Autori poolt välja toodud põhimõtete ning tehnoloogiate järgimine aitab omavalitsustel ja teistel teeomanikel enda haldusalas olevad teed tulevikus paremasse seisukorda viia.