Sirvides Autor "Karon, Hannes" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Maavara säästlik kaevandamine Pudivere karjääris
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Karon, Hannes; Notton, Angela
    Käesoleva töö eesmärgiks oli leida Pudivere dolokivikarjääris kaevandamise tehnoloogia, mis vastaks säästva kaevandamise tehnoloogiale. Pudivere dolokivikarjäär asub Kesk-Eestis Jõgeva maakonna lääneosas, umbes 10 km Põltsamaalt ja Pudivere külast 1,5 km ida pool. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 33,92 ha s.h mäeeraldise pindala 22,15 ha. Maavara kaevandamise loa (loa nr L.MK/319723) järgi on ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru mäeeraldisel 2811 tuh m3, millest kaevandatav varu on 2719 tuh m3. Pudivere dolokivikarjääri mäeeraldise mäenduslikud tingimused on suhteliselt keerulised, kuna kasulik kiht lasub praktiliselt allpool põhjaveetaset ja lisaks sellele on dolokivi lõheline ning vee juurdevool karjääri võib kõrgvee ajal erineda arvestuslikust märkimisväärselt. Peale selle on dolokivi tugevalt karstunud, millest tulenevalt leidub kivimis savipesasid, mis vähendavad kasuliku kihi väljatulekut. Enne kaevandamistööde alustamist on vajalik teostada paljandustööd, milleks raadatakse mets, juuritakse kännud ning eemaldatakse katend. Peale paljundustöid alustatakse maavara kaevandamist. Pudivere dolokivi mäeeraldisel on põhiprotsessiks tootva kihi eelnev kobestamine puur- ja lõhketööde abil ning kobestatud dolokivi laadimine kalluritele, mis veetakse töötlemisse. Hetkel kuulub kaevise töötlemise alla kaevandatud materjali purustamine ja sõelumine killustiku fraktsioonideks. Kuhilatest suunatakse nõutav fraktsioon tarbijateni uue projektijärgselt ehitatud Lambasaare karjääritee ja Nukumäe tee kaudu. Ligikaudu 95% kasulikust kihist jääb allapoole põhjaveetaset, mistõttu kaasneb maavaravaru kaevandamisega vee väljapumpamine ja veetaseme alanemine kaevandataval alal. Vee väljapumpamisega kaasneb ümbritseval alal veetaseme alanemine. Arvutuslik põhjavee alanemine karjääri töö lõpuaastatel võib kilomeetri kaugusel ulatuda 3,5 ja kahe kilomeetri kaugusel 1,0 meetrini. Praeguse kaevandamise juures jääb Pudivere dolokivikarjääri maha suured sõelmete kuhilad, millele ei ole hetkel nõudlust. Sõelmeid saab küll ära kasutada Pudivere dolokivikarjääri korrastamisel, kuid sõelmete kogus oletab vajamineva koguse. Hetkelise kaevandamise käigus tekib mittevajaliku materjali ca 60% sellepärast ongi kaevandajale vajalik kasutada ümbertöötlemissüsteemi mis suurendab kasuliku kihi kasutamist. Ümbertöötlemissüsteemi kasutades tekib mittekõlbliku materjali ca 18% mille moodustab pulp mis tänapäeval kasutust ei leia. Praeguse tootmise juures tuleb kaevandamisel kogu mahust 1631400 tuh m3 mittevajaliku materjali mis peaks tagasi minema puistangusse. Võttes kasutusele ümbertöötlemissüsteemi jääb mittevajaliku materjali kogus 489420 tuh m3 mille moodustab pulp (0- 0,063 mm) . Protsessi käigus ei teki saastet keskkonnale, mis on oluline kokkuhoid saastetasudelt. Kogu süsteem toimib ringluses, tekitamata tolmu, ega vee saastet. Pesusüsteemis saadav fraktsioon 0.063-2mm ehk peakiviliiv sobib kasutamiseks teekonstruktsioonis, kuigi tal on mõned piirangud, millega tuleb tee ehitusel arvestada. Tagamaks Pudivere dolokivikarjääris maavara säästva kaevandamise on oluline kinni pidada Pudivere dolokivikarjääri kaevandamisprojektist, maavara kaevandamise loas sätestatud eritingimustest, keskkonnaalasest seirekavast ning kehtivas seadusandluses kehtestatud nõuetest.