Sirvides Autor "Karu, Ranette" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Madalenergiahoone süsinikjalajälg
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-04-19) Karu, Ranette; Parts, Egert-Ronald
    Antud töö käigus on uuritud madalenergia eluhoone süsinikjalajälge. Samuti on uuritud eluhoone puhul erinevaid energiatõhusaid lahendusi. Hoonete süsinikjalajälg on oluline, kuna globaalne keskmine temperatuur on tõusmas ning ehituse lahenduste muutmisel on suur potentsiaal seda tagasi hoida. Keskmise temperatuuri tõus toob kaasa endaga üleujutusi, vee kvaliteedi languse, veevarude hävinemise, kuumalained ja palju muid tagajärgi. [1] Sellest tulenevalt on sõlmitud Pariisi kokkulepe 195 riigi vahel, mille eesmärgiks on hoida globaalse temperatuuri tõus alla kahe kraadi [2]. Energiatõhus hoone tähendab vähem energiakasutust, mis omakorda jätab väiksema süsinikjalajälje. Mida paremini on hoone soojustatud, seda vähem on tarvis kütta. Mida vähem tarbitakse energiat hoone kasutuse ajal, seda vähem paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase. Seda tingimusel, et energiat valmistatakse fossiilsetest kütustest. Eluhoone lahenduste valiku puhul on autor keskendunud energiatõhusa hoone loomisele. Hetkel kehtiva määruse „Energiatõhususe miinimum nõuded“ järgi on väikeelamu rajamisel madalenergiahoone kohustus. Määrus jõustus aastal 2020 ning seda uuendatakse vähemalt viie aasta jooksul. [3] See tähendab, et kui antud töös lahendatud hoonet hakatakse ehitama näiteks kümne aasta pärast, siis võib olla määrus muutunud ning väikeelamu rajamisel peab lähtuma liginullenergiahoonele esitatud nõudmistest. Seetõttu on antud töös arvutatud erinevate lahendustega hoonete energiatõhususarv nii madalenergiahoone nõuete kohaselt kui ka liginullenergiahoonete kohaselt. Eluhoonel on kaks korrust ja neli magamistuba. Hoone köetav pind on 159 m². Hoone plaanid ja vaated on töö autor ise konstrueerinud. Hoone on lahendatud olemas olevale krundile, mis asub Jõgeva maakonnas Vaimastvere külas Söödi talus. Hoone konstruktsioonide valiku puhul on eelistatud puidu kasutust. Seetõttu on hoonel katus, välissein, vahelaed ja siseseinad lahendatud puitkarkassiga. Võrdlemaks, kuidas erineb puitkarkass välisseinaga eramu süsinikjalajälg teiste levinud lahendustega, on hoone välisseina konstruktsioon lahendatud veel poorbetoon kergploki ning betoonmüürikivi õõnesplokiga. Valikute tegemisel on lähtutud materjalide levikust ja autori eelistustest.8 Lisaks välisseina konstruktsiooni materjalide võrdlemisele on lahendatud seinad kasutades kahte levinud soojustusmaterjali, mineraalvill ja vahtpolüstüreen. Puitkarkass ja poorbetoon kergplokk välisseinte konstruktsioonid on lahendatud kasutades mineraalvilla ning betoonmüürikivi õõnesplokk välissein kasutades vahtpolüstüreeni plaate soojustuseks. Peale välisseina konstruktsiooni võrdlemist on antud töös võrreldud ka nelja küttesüsteemi. Küttesüsteemide valiku puhul lähtuti krundi asukohast ning autori eelistustest. Küttesüsteemideks on valitud pelletkatel, gaasikondensatsioonikatel, maasoojuspump ning õhk – vesi soojuspump ning antud töös on uuritud milline lahendus on kõige energiatõhusam ja kõige väiksema süsinikjalajäljega