Sirvides Autor "Kask, Oliver" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Projekteerimise kommunikatsiooni ja teabehalduse parendamine ühise andmehalduskeskkonna abil: Nordecon ehitusettevõtte juhtum
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kask, Oliver; Pikas, Ergo
    Antud töös käsitleti projekteerimise projektijuhtimise protsessi ning sellega seonduvat kommunikatsiooni ja teabehaldust. Teema on aktuaalne kuna ehitussektoris on muutumas projektid järjest keerukamaks ja mahukamaks ning osapoolte töö järjest enam killustatumaks. Seega on projektide õnnestumiseks oluline selgelt määratletud kava kommunikatsiooniks ja teabehalduseks. Käesolevas lõputöös viidi läbi intervjuud ehitusettevõttes Nordecon, kus saadud vastustele põhinedes analüüsiti projekteerimise protsessi ja kommunikatsiooni hetkeolukorda projekteerimise projektijuhtimises. Koguti seisukohti hetke probleemidest ja soovitusi, mida oleks vaja parandada ja parendada, et tõsta projekteerimise efektiivust. Antud töö keskendub nendest ühele, kommunikatsiooni ja teabe haldamise parima praktika puudumisele ning pakub välja potentsiaalseid lahendusi sellele kitsaskohale. Lõputöö eesmärgiks oli välja pakkuda lahendust projekteerimise protsessis koostöö edendamiseks. Üheks võimalikuks lahenduseks on leitud ühise andmehalduskeskkonna kasutuselevõttu projekteerimises kommunikatsiooni ja teabe haldamiseks. Selleks on koostatud hindamisraamistik funktsioonidest, mida see lahendus peaks võimaldama ning seda võrreldud hetkel pakkuda olevate tarkvaralahendustega. Võrdlusanalüüsi tulemusena leiti võimalik tehniline lahendus ühine andmehalduskeskkonna tarkvara, mis tulenevalt Nordeconi projekteerimise projektijuhtimise probleemidest, võiks sobida nende leevendamiseks või lahendamiseks. Järgnevalt esitatakse uurimistöö alguses püstitatud küsimustele kokkuvõtlikud vastused: 1. Milline on ehituse projekteerimise kommunikatsiooni haldamise hetkepraktika? Käesolevas lõputöös viidi läbi intervjuud ehitusettevõttes Nordecon, mille tulemusena analüüsiti projekteerimise projektijuhtimise protsessi ja osapoolte vahelise kommunikatsiooni haldamist. Intervjuudest selgus, et peamine probleem kommunikatsiooni haldamises on kindla kommunikeerimise praktika puudumine. Suureks kitsaskohaks on projekti vältel tekkiv KOKKUVÕTE JA ARUTELU 70 informatsiooni üleküllus, mis on tingitud ühiselt kokkulepitud praktika puudumises, kuidas hallata projektis andmeid ja kommunikatsiooni. 2. Mismoodi võiks olla kujundatud teabehaldus projekteerimise protsessis? Selleks, et ehitisega seonduvat informatsiooni koguda ja hallata tuleb otsustada juba projekteerimise algstaadiumis, kuidas kogu informatsiooni talletatakse ja kuidas seda struktureeritakse. Oluline on, et lõpptulemusena oleks osapooltele saadav informatsioon ainult sel kujul ja mahus, mis on neile vajalik. Selleks, et ehituse kavandamise käigus kogutaks ja hallataks informatsiooni sedasi, et seda saaks edukalt rakendada ehitusprojekti informatsiooni mudelis ja ka tulevases haldusmudelis, tuleb koostada ja järgida kindlaid nõudeid kogu protsessi jooksul. Lõputöös käsitletud CDE kontseptsioonis on informatsioon struktureeritud peamiselt kolme gruppi, milleks on vastavalt informatsiooni staadiumile: 1. Töösolev informatsioon; 2. Jagatud informatsioon; 3. Kinnitatud informatsioon. Kindlaks määratud kategooriaga informatsiooni on võimalik paremini hallata ja see loob ühtse süsteemi, kuidas informatsioon on struktureeritud. Selleks, et kõik osapooled saaks ühisest informatsiooni halduse mudelist aru, on vaja juba projekteerimise alguses määratleda paika reeglid, kuidas informatsiooni hallata sedasi, et sellest oleks kasu kõigis etappides ja lõpptulemus oleks andmekogu, kus on kõik vajalik informatsioon talletatud. 3. Milliseid vahendeid, meetodeid ja funktsioone peaks kasutama projekteerimise kommunikatsiooni ja andmehalduse tõhustamiseks? Tulenevalt intervjuude vastustest ja kirjanduse analüüsist pakuti välja üheks võimalikuks lahenduseks projekteerimise protsessis edukamaks teabehaldamiseks CDE ehk ühise andmehalduskeskkonna kasutuselevõttu. See on projekti osapoolte jaoks ühine keskkond info kogumiseks, haldamiseks ning omavahel jagamiseks, mis teeb võimalikuks kõigil projekti osapooltel pääseda infole ligi, olenemata ajast ja asukohast. Teavet, mida sinna kogutakse on võimalik struktureerida ja filtreerida vastavalt osapoolte soovidele. Lisaks võimaldab CDE selgelt määratleda töövoogu, kuidas ja millal informatsiooni liigub ühelt osapoolelt teisele. 71 Lõputöö akadeemiliseks kasuks võib pidada ühise andmehalduskeskkonna funktsioonide hindamisraamistiku välja töötamist. Lõputöö piiranguks on tegeliku kogemuse puudumine, kuidas toimib väljapakutud andmehaldus protsessi lahendus praktikas. Tulevikus võiks antud piloot raamistikku rakendada ettevõtte tasemel uute tarkvarade võrdlemiseks ja katsetamiseks ning akadeemilisel tasemel võttes seda aluseks, vaadelda, kuidas antud funktsioonide rakendamine aitab lahendada kommunikatsiooni ja teabehaldus probleeme praktikas.