Sirvides Autor "Kempi, Antti" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Teede massvedude mõjuanalüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-09) Kempi, Antti; Kendra, Ain
    Rail Baltic on lähiajaloo suurim taristuehitusprojekt Balti regioonis, valmima peaks üleeuroopalisse transpordivõrgustikku TEN—T kuuluv elektrifitseeritud raudteetrass 2030. aasta lõpuks, kuigi mitte täisfunktsionaalsuses. Projekti finantseerivas Balti riigid (Eesti, Läti ja Leedu) ja Euroopa Liit, mis kaasrahastab projekti kuni 85% kõigist abikõlblikest kuludest. Eesti osa maksumus on hinnanguliselt 3 miljardit eurot, mis on oluliselt kallim algsest hinnangust. Antud projekti puhul on oluline asjaolu, et tasuvusuuringutes ei kajastu ehitusaegsete massvedude mõju olemasolevatele ümbruskonna teedele. Arvestades tänast ja lähituleviku teehoiurahastamist, on hinnata ehitusaegsete massvedude mõju teedele, mis on kavandatud ajutiselt suuremat koormust arvestamata. Analüüsitakse varem kehtinud ja hetkel kehtivaid normatiivdokumente, juhendeid ning määrusi. Arvutati välja vajalikud materjali mahud ning leiti tõenäolised tarnekarjäärid ja veoteed. Lõputöö analüüsist selgus, et massvedude mõju teedele sõltub paljuski maanteede klassidest. Suurema klassi (suurema liikluskoormusega) teedele on mõju väiksem (1,5% ... 14%), kuna lisanduvate massvedude efekt ei oma liiga olulist kaalu juba olemasolevale tee projekteerimisel arvestatud koormussagedusele. Samas on suuremate vedude mõju väiksema koormusega teedele aga üsnagi arvestatav (24,2%—166,6%). Töös jõuti järeldusele, et massvedudeks saab nimetada neid vedusid, mis ületavad mõjult 5% tee projekteerimisel eeldatud koormusest. Kui kokku on Eestit läbiv Rail Baltica raudteetrass jaotatud kaheksaks erinevaks lõiguks siis käesolev analüüs keskendub ühele lõigule (Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu esimene etapp). Analüüsist selgub, et vaadeldud raudteelõigu ehituse massvedudega kasutatud riigiteede ressursi maksumuseks on ca 0,7 miljonit eurot, kogu Eestit läbiva Rail Baltica raudteetrassi puhul aga ca 17 miljonit eurot. Arvestades kogu Rail Baltica raudtee ehituse Eesti osa maksumuseks ca 3 miljardit eurot, ei ole need kulud ülemäära suured, moodustades ainult ca 0,5% kogu Rail Baltica maksumusest. Ilmselt sama suurusjärgu kuludega on tegemist ka kohalikel ehk vallateedel. Samas pole nendega arvestatud Rail Baltica tasuvusarvutuses (CBA) ega ka riigiteede teehoiukavas. Teehoiu rahastamine on 2024-2025 väga kriitilises seisus ja teades, et Rail Baltica rahastamine EL vahenditest ei kata kogu eeldatud mahtu, ei ole lootust, et enne Rail Baltica täiemahulist valmimist (sh pealisehitus millest tähtajaks loodetakse valmis ehitada vaid üks rööpapaar, kohalikud peatused ja rongid), teede rahastamine taastuks. Lisaks nendele arvutustele avaldavad massveod mõju ka vallateedele, mis suurendab puudujääki veelgi. Töös on tehtud mitmeid lihtsustusi ja eeldusi, täpsem hindamine nõuaks rohkem infot kasutatavate materjalide ja veoteede kohta (Rail Baltic Estonia on eelistanud teemasid mitte tsentraalselt hallata vaid jättagi detailid ehitajate hooleks), seega tähendaks täpsem arvestus töö mahu olulist suurenemist.