Sirvides Autor "Kendra, Gertu" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Keskkonnakompleksloa taotlemine Kesto OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kendra, Gertu; Vilms, Monica; Triin Ida
    Keskkonnakompleksluba on ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimise ja kontrollimise jaoks loodud vahend, mis on vajalik käitise seaduspäraseks tegutsemiseks kui selle tootmistegevus ületab kehtestatud künnisvõimsusi. Kesto OÜ tegeleb peamiselt ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemisega. Ettevõtte eesmärk on võimalikult paljud jäätmed suunata taaskasutamisse ning vähendada nende kõrvaldamistoiminguid. Kogutud jäätmetest tehakse vedelat ja tahket jäätmekütust, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks. Tegemist on ohtlike jäätmete vaheladustaja ja käitlejaga, mis tähendab, et jäätmed antakse pärast töötlemist üle teistele ohtlikke jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Kogutud ohtlikud jäätmed klassifitseeritakse ja sorteeritakse ning ladustatakse eraldi vastavalt igale jäätmeliigile sobivas anumas. Seejärel töödeldakse jäätmeid lähtudes jäätmeliigist. Vedela jäätmekütuse valmistamisel segatakse kokku kõik sobilikud vedelad ohtlikud jäätmed. Tahke jäätmekütuse puhul purustatakse ohtlikud jäätmed ja segatakse need kokku. Mõlemad kütuseliigid saadetakse AS-i Kunda Nordic Tsement. Lisaks valmistatakse jäätmekütust ka tavajäätmetest, mis antakse üle AS-le Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Ülejäänud jäätmeliigid (näiteks puhas metall) antakse pärast nende töötlemist vastavaid keskkonnalubasid omavatele ettevõtetele. Aastatega on suurenenud ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise nomenklatuur, mistõttu ületab Kesto OÜ tööstusheite seaduses kehtestatud ohtlike jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute künnisvõimsusi. Seetõttu on ettevõte kohustatud omama keskkonnakompleksluba alates 7. juulist 2015. Kompleksloa taotlemine on seotud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse asendamisega tööstusheite seaduse asendamisega 1. juunil 2013. aastal. Eelnimetatud seadus määratleb kompleksloa taotlusega seonduvad nõuded ja protsessid. Kompleksloa esmasel taotlejal on kohustus tasuda riigilõiv ja koostada lisaks taotlusele lähteolukorra aruanne, mis keskendub pinnase ja põhjavee saastatusele. Selle põhjal saab võrrelda aruande koostamisel esinevat võimalikku saastetaset käitise edasisel tegevusel esineva saastatusega. Kompleksloa taotlemine on aja- ja ressursimahukas protsess, mille käigus peab lähtuma paljudest Eesti Vabariigi õigusaktidest. Kompleksloa koosseisu kuulub kogu ettevõtte tegevust puudutav keskkonnaalane informatsioon alates käitise asukohast lõpetades tegevuse sulgemisega. Taotluse nõuetekohasel esitamisel jääb oodata taotluse menetlemise, avalikustamise ja andmise (või halvemal juhul keeldumise) otsust. Taotluse baasdokumendiks on Keskkonnaministri määrus nr 36, mille põhjal kompleksloa taotlusdokument koostatakse. Kesto OÜ kompleksloa taotluse koosseisu kuuluvate andmete esitamisel on autor avaldanud omapoolse hinnangu. Tuginetud on määruse kohaselt nõutud info võrdlemisele tegelikkuses kirjapandud infoga ning välja toodud tähelepanekud tähtsamate nõuete esitamisele nagu näiteks parimale võimalikule tehnikale. Kompleksloa taotluse koostamisel tekkis mõningaid probleeme, mis vajasid edasiseks tööks täpsustavat informatsiooni. Sellest tulenevalt on koondatud kokku kompleksloa taotlemisel tekkinud peamised probleemid, milleks peamiselt on määruse nr 36 nõuete kaheldi mõistetavus. Nimetatud probleemi olemasolu kinnitab Keskkonnaameti poolt taotluse tagastamine puuduste likvideerimiseks. Taotluse sujuvamaks koostamiseks on välja toodud erinevad ettepanekud, peamiseks soovituseks on eelnimetatud määruse nõuete täpsustamine. Antud lõputöö täitis oma eesmärki kirjeldada keskkonnakompleksloa taotlemise protsessi ja selgitada sellega kaasnevaid tegevusi ja murekohti. Autoripoolsed hinnangud ja koostatud töö võivad olla abiks mõnele teisele Kesto OÜ-ga sarnanevale ettevõttele, mis peab taotlema esmakordselt keskkonnakompleksluba.