Sirvides Autor "Kesa, Annika" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Töötegijate teadlikkus töösuhte lepingute eristamisest ja selle seosed riigikohtupraktikaga(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-05) Kesa, Annika; Annus-Anijärv, LaiviTänapäevased töösuhted on väga suurtes muutustes. Järjest enam on levimas erinevad paindlikud töö tegemise viisid tavapärase ja klassikalise töölepinguga töötamise asemel. Ühed peamised võlaõiguslikud lepingud, mida paindlikuma töö korraldamiseks sõlmitakse, on käsundus- ja töövõtulepingud. Küll aga on tegelikult teenuse osutamise lepingutega kaasnevad õigused ning kohustused töölepingust üsna erinevad. Kuna töölepinguga kaasnevad töötajale suuremad õigused ning garantiid, siis tekitab lepingu liik tihtipeale vaidlusi. Seetõttu on vaidluste vältimiseks oluline juba lepingu sõlmimisel täpselt lepingu liik ning sellega kaasnevad kohustused, õigused ja vastutus kindlaks määrata. Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada töötegijate teadlikkus töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu erisustest ning seosed riigikohtupraktika seisukohtadega töösuhte lepinguliikide eristamisel. Eesmärgi täitmiseks koostas autor teoreetilise raamistiku kasutades seaduseid, seaduste kommenteeritud väljaandeid ning erialaspetsialistide artikleid, viis läbi küsitluse ning vaatles kohtulahendeid. Töö teoreetilises osas kirjeldati töösuhteid, töötamist töölepingu alusel ning teenuse osutamist käsunduslepingu ning töövõtulepingu alusel. Põhilised lõputöös käsitletavad lepingute eristuskriteeriumid on lepingute regulatsioon, vorm ja tähtaeg, tasustamine, ravikindlustus ning haigushüvitis, puhkus, tööohutuse ja töötervishoiu korraldus ning lepingute lõpetamine. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi empiiriline uuring, mis hõlmas kvantitatiivse meetodina ankeetküsitluse läbiviimist ning kvalitatiivse meetodina dokumendivaatlust. Dokumendivaatluse raames selgitati välja riigikohtupraktika seoses lepinguliikide eristamisega. Ankeetküsitluse tulemustest selgus, et kõige suurem teadlikkus oli puhkuse saamise ning haigushüvitise saamise õiguse kohta eri lepinguliikide puhul. Kõige kesisemad tulemused saadi lepingute vorminõuete, töövahendite tagamise ning alluvussuhtega seotud teadlikkuse osas. Riigikohtupraktika analüüsimisest selgus, et üheks tähtsaimaks eristuskriteeriumiks töölepingu ning teenuse osutamise lepingute vahel on töötegija alluvuse määr. Töölepingu alusel töötav isik allub täielikult tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja määrab kindlaks tema töö tegemise aja, koha ja viisi. Teenuse osutamise puhul on aga töötegija oma töö korraldamisel iseseisev ning alluvussuhe puudub.