Sirvides Autor "Kitsing, Liis" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    OÜ Kaubaekspressi Tallinna piirkonna alltöövõtjate lepingulise aja optimeerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Arak, Helle; Kitsing, Liis; Suursoo, Jüri
    Käesolevas lõputöös analüüsiti OÜ Kaubaekspressi osakondade väljakujunenud teeninduspiirkondade mõistlikkust kaartide põhjal kolme nädala jooksul. Analüüsi tulemusena leiti, et teeninduspiirkonnad katavad kogu Eesti, kuid oleks võimalik vedusid teostada ka kulusäästlikumalt, muutes osakondade teenindusulatust. Põhilne muudatus on Tartu osakonna teeninduspiirkonna vähendamine ning sellevõrra Jõhvi ja Pärnu osakonna teeninduspiirkonna suurendamine. Lisaks võiks ettevõte kaaluda uue osakonna loomist Kesk-Eestisse, kuna antud hetkel teenindustihedus selles piirkonnas on võrdlemisi suur, kuid pole üheselt määratletud, kelle haldusesse piirkond kuulub. Teiseks analüüsitavaks osaks oli ettevõtte tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüs SWOT põhimõttel. Selgus, et ettevõtte nõrkusi on võimalik leevendada võrdlemisi lihtsate viisidega ning samuti tuleb tähelepanu pöörata tugevustele, et ära kasutada turul olevaid võimalusi. Põhiline lõputöö analüüs seisnes ajakasutuse ja kaubaruumi täituvuse uurimine. Alltöövõtjate ajakasutuse efektiivsuse analüüsist tuli välja, et põhiline kuluallikas alltöövõtjate tasustamisel on Tallinna terminal, kus on võimalik kulusid vähendada kuni poole võrra kiirendades terminali protsesse. Alltöövõtjate motiveerimisest on võimalik säästa kuni 20% kuludest, mis on samuti märkimisväärne osa. Motivatsiooni tõstmiseks pakutakse välja kombineeritud tasustamise süsteem –lepingujärgne põhitasu ning lisatasud teenindatud klientide eest tunnis. Korjevedudel esines suur tühisõitude hulk, mis tähendab, et infovahetus klientidega on puudulik ja vajab arendamist. Kaubaruumi kasutamise efektiivsuse analüüsi tulemusena selgus, et veetavaks kaubaks on valdavalt kergekaalulised kaubaühikud, mille tulemusena ei ole efektiivne tarifitseerida alusekaupu kaalu alusel. Laadimismeetri alusel analüüsitud kandevõime kasutusteguri analüüsis selgus, et 50% analüüsitud veoringidest oli kandevõime kasutustegur alla 0,7. Antud veoringide valimis esinesid veoringid, mille tarifitseerimine ei sõltu laadimismeetrist. Antud veoringide osakaal on 26%. Kolmandaks analüüsiti kandevõime kasutustegurit veoringide tarifitseerimise alusel, kus jäeti valimist välja eritariifsed veoringid. Antud analüüsis ilmes asjaolu, et ühe võtmekliendiga sõlmitud kokkulepe, et tarifitseerimise aluseks on alusekaupadel laadimismeeter alates 1,6-st laadimismeetrist. Mistõttu esines veoringe, mille kandevõime kasutustegur alanes alla 0,7. Ebaefektiivse kaubaruumi kasutusega veoringid moodustavad ligikaudu 10 %. Tallinna piirkonnas on kriitilisem ajakasutus, kuna vahemaad on väikesed ning klientide sagedus on suurem. Veopargi kasutamisel peab sellega arvestama. Hetke olukorras on OÜ Kaubaekspressi Tallinna piirkonna veopark optimaalne. Sellegi poolest soovitab töö autor peale protsesside ülevaatamist ning ajakasutuse efektiivsuse tõstu veopargi optimaalsust kontrollida. Efektiivsuse tõusuga suudetakse teenindussagedust autojuhi põhiselt tõsta, mistõttu väheneb vajadus antud veopargile. Töö käigus selgus, et suureks ajakulu põhjustajaks on Tallinna terminal, mistõttu analüüsiti selle protsesse lähemalt. Selgus, et terminali protsessid on läbi mõtlemata ning töö efektiivistamiseks on mitmeid võimalusi. Terminali territooriumi suurendamiseks on võimalus laiendada laopinda teise korruse juurdeehitusega. Antud ettevõttes oleks mõistlik terminalis kasutada U-kujulise kaubavoo asemel I-kujulist kaubavoogu, mis annaks võimaluse ühel hoone poolel kaupasid vastu võtta ning teisel väljastada. Terminaliala peaks olema sektsioonideks jagatud ning märgistatud, et kaupade paiknemine oleks üheselt mõistetavas kohas. Lisaks peaksid kaubaühikud olema ühtemoodi markeeritud kleebistega, millelt oleks võimalik andmed arvutisse skanneerida optilise seadmega triipkoodilt. Analüüside tulemusena on näha, et peamine fookus peaks minema terminali protsesside efektiivsemaks muutmiseks ning ajakokkusurumismeetodite kasutamine. Kaubaruumi kasutamise tõstmine ei suurendaks oluliselt alltöövõtjate tööefektiivsust, kuna Tallinna piirkond on väga ajakriitiline. Töö hüpoteesiks oli, et OÜ Kaubaekspressi alltöövõtjad on vähemotiveeritud oma tööaega efektiivselt kasutama. Analüüsi käigus selgus, et töö hüpotees on osaliselt tõene. OÜ Kaubaekspressi alltöövõtjate töö efektiivsust oleks võimalik tõsta vähemalt 20%. Lisakulu ja tööaja mitteefektiivne kasutamine tuleneb ka Tallinna terminali tööprotsesside aeglusest.