Sirvides Autor "Kivistik, Jane" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Elavmale kostüümide kavandamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kivistik, Jane; Raud, Rita; Peets, Teele
    Diplomitöö eesmärgiks oli valmistada Tallinna Tehnikakõrgkooli 100. aastapäeva ja Paul Kerese 100. sünnipäeva tähistamise raames välja kuulutatud elavmale konkursi käigus välja valitud Jane Kivistiku kavandite järgi elavmale kostüümid. Töö on valminud Jane Kivistiku ja Rita Raua ühistööna, mille käigus on välja töötatud 6 mudelit – 3 naiste kostüümi - ettur, ratsu ja lipp ning 3 meeste kostüümi - vanker, oda ja kuningas. Elavmale kostüümide konstrueerimise ja tehnoloogilise töötlemise juures oli oluline, et kostüümid hoiaksid hästi vormi ning sarnaneksid võimalikult palju Jane Kivistiku poolt loodud moejoonistele. Olulisteks punktideks oli materjali valik ning malendite trükk detailidele. Samuti tuli silmas pidada, et kostüümid oleksid seljas mugavad ning et oleks kiire ja lihtne riietuda. Diplomitöö on üles ehitatud etapiviisiliselt, et anda toodete valmimise protsessist terviklik ülevaade. Töö esimene peatükk hõlmab elavmale kollektsiooni lähteülesannet ning mudelite kavandamist. Välja on toodud toodete kavandamise käik lõplike moejoonistega. Iga mudeli kohta on esitatud tehniline joonis koos kirjeldusega. Peatükis on laiemalt kirjeldatud ka materjali valikut, mis on antud kostüümide loomisel üks olulisemaid nüansse. Teine peatükk on suunatud konstruktsioonile. Elavmale kostüümide valmistamisel on kasutatud M.Müller & Sohn konstrueerimise metoodikat ning mõõtude tabeleid. Mudelite konstrueerimisel on valitud baassuuruseks M. Peatüki teises pooles on välja toodud põhilõigetele asetatud moekohased lõiked ning lõigete täpsustamine, mis näitab lõigete omavahelist kokkusobivust. Mudelite tehnoloogia on välja toodud kolmandas peatükis. Joonisena on näidatud mudelite tehnoloogiliste sõlmede läbilõiked, millele järgneb mudelite valmistamise tehnoloogilise järjekorra kirjeldus ning kasutatud seadmete ning trükimeetodi valik. Neljas peatükk käsitleb originaallekaalide valmistamist baassuurusele. Koostatud on lekaalide loetelu, andmaks ülevaate lekaalide ja detailide arvust vastavalt mudelile. Lekaalidele on lisatud õmblusvarud, mis on igal mudelil 1 cm kogu toote ulatuses. Valmislekaalidele on antud tehniline paljundus, suuruses S-L, mis on välja toodud paljunduskeemina. Lekaalid ja paljundused on loodud programmis Lectra Modaris ning järgnevalt töödeldud programmiga Lectra Kaledo Style. Viies peatükk hõlmab paigutusjooniseid igale mudelile ning kombineeritud paigutusi ühe malepartii kohta. Paigutuste juures on tabelina välja toodud kanga kulu ning kanga kasutamise efektiivsus vastavalt mudelile. Peatüki teises pooles on välja arvutatud kanga-, niidi- ja takjapaela kulu ühe malepartii kohta. Viimane peatükk keskendub majanduslikule osale, kus on välja toodud kostüümide hinna kujunemine. Arvutatud on ühe malepartii maksumus, mis sisaldab materjali, trüki ning õmblusteenuse hinda, võttes arvesse erinevaid trüki meetodeid. Töö käigus on suudetud luua vormi hoidvad kostüümid vastavalt Jane Kivistiku kavanditele.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Tallinna Tehnikakõrgkooli toimetised nr 24
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Parts, Egert-Ronald; Lellep, Karin; Kiisa, Martti; Traumann, Ada; Peets, Teele; Kuusk, Margit; Kivistik, Jane; Šverns, Peter; Koch, Rein; Paap, Leena; Hintsov, Tõnis; Janno, Jelizaveta; Nõuakas, Kati
    TTK toimetised nr 24 annab ülevaate uurimistööde rühmade teostatud uuringutest. Kõik artiklid on uurimistööde rühmade juhtide vastastikku retsenseeritud.Egert-Ronald Parts, Karin Lellep ja Martti Kiisa on artiklis käsitlenud visualiseerimistarkvarade kasutamisel esinevaid probleeme, mis on tingitud nii piiratud funktsionaalsusest, visualiseerimise kvaliteedist kui ka kasutusmugavusest.Ada Traumann, Teele Peets, Margit Kuusk ja Jane Kivistik on seadnud oma artiklis käsitletava uuringu eesmärgiks analüüsida mõõtmistulemusi vastavalt rahvusvaheliselt ühilduvatele antropomeetrilistele andmebaasidele ja NATO riikide suurustabelitele.Peter Šverns käsitleb oma artiklis koordinaatmõõtemasinate rakendamist tööstuses.Rein Kochi ja Leena Paapi artikkel annab ülevaate maapinnaõhu radoonikontsentratsiooni võrdlusmõõtmistest, mille eesmärgiks on TTKs väljaarendatava radoonilabori loomine, et tulevikus teostada radoonimõõteaparatuuri võrdlusmõõtmisi teistele organisatsioonidele ja pakkuda ka laiemalt radoonimõõtmise ja spetsialistide koolitamise teenust.Tõnis Hintsov, Jelizaveta Janno ja Kati Nõuakas on artiklis selgitanud võimalusi Eesti transpordisektori kasvuhoonegaaside vähendamiseks.