Sirvides Autor "Konsa, Ita" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Toimetulekutoetus Eestis - selle eelised ja puudused Rakvere näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Konsa, Ita; Kool, HelenAutor valis lõputöö teemaks toimetulekutoetuse, selle eelised ja puudused ning seotuse kohalike omavalitsuste poolt makstavate erinevate toetustega. Teema valik oli lihtne, sest autor töötab Rakvere linnas sotsiaaltööspetsialistina, kes iga päev tegeleb erinevate toetuste arvutamise ja maksmisega. Autor loodab leida uurimuse analüüsiga vastuse oma küsimusele – kuidas perekonnad saavad kuude ja isegi aastate viisi elada toimetulekutoetustest. Miks inimesed ei taha tööle minna? Teooriatele toetudes võib järeldada, et kõik kliendid ei ole oma olukorda sattunud päris juhuslikult. Kõigele on teoreetilised põhjendused. Inimese arengut mõjutavad väga paljud tegurid: ühiskond, haridus, vanemad, sugulased ja sõbrad, sotsiaalsed oskused. Pidevalt muutuvas ühiskonnas on määrava tähtsusega inimese võime muutuda koos keskkonnaga, õppida uusi oskusi ( elukestev õpe) jms. Kes jääb kinni vanasse, võib peagi ennast leida „teiste poolt maha jäetuna“. Masendus, depressioon ja stress on kolm sõpra, kes aitavad kaasa kiiremale langemisele allakäigu trepil. Selleks, et inimesi kriisiolukordades abistada, makstakse peredele minimaalsete vajaduste rahuldamiseks toimetulekutoetus. Toimetulekutoetuse arvutamist on aastate jooksul pidevalt muudetud ja muutused on suunatud, klientide huve ja elukalliduse tõusu arvestades, sissetulekute suurendamisele. Aasta tagasi, kui uurimustöö autor kirjutas kursusetööd, valitses tööjõupuudus, siis ei suurendanud toetuste suurendamine toetusesaajate hulka. Toona püstitas autor hüpoteesi: kui peaks tulema uus majanduslangus ja töötute hulk järsult kasvama, kas toimetulekutoetuse maksmine praegusel tasemel, võiks muutuda Eestile raskeks koormaks. Tänases kriisiolukorras tundub see hüpotees lausa prohvetliku ettekuulutusena: inimesi koondatakse või saadetakse massiliselt sundpuhkustele ja toimetulekutoetuse avaldusi oli aprillikuu kahe nädala jooksul laekunud rohkem kui eelnevatel kuudel terve kuu kohta kokku. Autori arvates said lõputöö eesmärk ja ülesanded täidetud ning teooriatele toetudes võib oletada toimetulekutoetusest elamise tegelikke põhjuseid. Toetudes erinevatele kirjandusallikatele, seadusandlusele ja autori isiklikule kogemusele anti põhjalik ülevaade toetuste süsteemidest Eestis. Autor teeb ettepanekud: • riiklikul tasandil vajaks sotsiaaleluruumide poliitika arendamist. Madala sissetulekuga peredel on raskusi vabaturu hindadega eluruume üürida ja nad jäävad sõltuma toimetulekutoetusest; • eluasemelaenud ja -intressid võiksid olla toimetulekutoetuse arvestamisel kulukõlbulikud. Seda meedet võiks rakendada kindlatel tingimustel ja ajalise määratlusega, et väiksema sissetulekuga pered saaksid soetada endale eluaset, kuid ei saaks jääda nn mugavustsooni ja õpiksid nautima olukorda, kus riik tasub nende laenud; • pikaajaliste töötute resotsialiseerimisel on oluline, et kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad ja töötukassa spetsialistid teeksid koostööd. Klientide suunamine erinevatele teenustele, nõustamine ja jõustamine on väga tähtsad nende enesehinnangu tõstmisel ja peaks olema motiveerivam kui vaesusepiiril elamist kindlustav toetus. Töö autori arvates kujunes läbiviidud uurimus huvitavaks. Uurimistöös saadud teadmisi ja kogemusi saab autor kasutada oma igapäevases töös. Teadlikkus toimetulekutoetuse saamise põhjustest, aitab kliente paremini nõustada ja individuaalselt läheneda. Samuti annab uurimistöö mõtteid edaspidisteks uuringuteks, mida on tähtis läbi viia selleks, et ennetada põlvkondade sõltumist toetustest..