Sirvides Autor "Koppelmann, Mirjam" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Tallinna Tööstushariduskeskuse Z-generatsiooni õpilaste tööväärtused ja ootused tööandjale
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-05) Koppelmann, Mirjam; Annus-Anijärv, Laivi
    Iga generatsioon omab eripärasid ja norme, mida nad tõeks peavad ja järgnevatele generatsioonidele edasi annavad. Antud lõputöö baseerub generatsiooniteoorial, kus võeti vaatluse alla Z-generatsioon, nende tööväärtused, mõjutegurid ja ootused tööandjale. Z-generatsioon on hetkel viimane tööturule siseneja, nad omavad endas tõekspidamisi alates esimestest generatsioonidest ja on lisanud sinna juurde suurema teadlikkuse tehnoloogiast, ning selle kasutamisest tänapäeva töökeskkonnas. Z- põlvkond on esimene generatsioon, kes on täielikult üles kasvanud koos tehnoloogiaga, on sellest tugevalt mõjutatud ja nad ei kujuta elu ilma selleta ette. Nad on eneseteadlikud, uuendusmeelsed, majanduslikult iseseisvad, tolerantsed ja haritud põlvkond. Tugineti teema teoreetilistele allikatele, kus esmalt selgitati generatsiooni, tööväärtuste ja hoiakute termineid. Kirjeldati Z-generatsiooni iseloomulike tunnuseid, nende tööväärtusi ja ootusi tööandjale. Käsitleti ka erinevaid generatsiooniteooriaid, esitati eelnevate samateemaliste uuringute tulemusi, kus selgitati välja Z-generatsiooni tööalaseid hoiakuid, suuremaid mõjutegureid ja ootusi töökeskkonnale. Teooriale koostati empiirilise uuringu metoodika ja valiti teemale sobiv küsimustik. Metoodika peatükis kirjeldati valimi kujunemist, andmekogumismeetodit, uuringustrateegiat ja andmeanalüüsi meetodeid, mille läbiviimise ja analüüsi tulemusena saadi kätte vajalik info, millest omakorda tehti järeldusi ja ettepanekuid vastavalt lõputöö teemale. Z-generatsioon on liikumas maailma juhtivaks generatsiooniks, ning tänapäeva tööandjal on vaja Z-generatsiooni töötajate eripäradega harjuda ja oma töökeskkonda ümber kohandada innovaatilisemaks, rakendades seal tehnoloogiat kui ka inimesi, muutes sellega oma ettevõtte mugavamaks ja paindlikuks. Töökeskkond peaks olema vaba ja vaheldusrikas, eelistada virtuaalset suhtlust, et info jõuaks kõigini ja kõik tunneksid end kaasatuna. Hea on kasutada töö tegemisel ka äppe ja rakendusi, nii saab tagada Z-põlvkonnale turvalisema keskkonna ja parema töö sujumise. Enamasti on see ka tõhusam ja kiirem kui vanamoodsad lahendused, kuna nende õppimisvõime läbi tehnoloogia on kõige tõhusam. Kokkuvõttes hindab Z-generatsioon kõrgelt paindliku graafikut ja vaba aega, nende töö märkamist ja vastava palga pakkumist, võimalust ise otsustada ja seada eesmärke. Eelistavad vabamat töökeskkonda koos arenenud töökeskkonnaga, tuleks vältida igavust ja tüdimust. Z-generatsioonile meeldivad huvitavad ja mainekad ettevõtted, kes omavad karjääriredelil arenemise võimalusi. Arvestades lõputöös selgunud Z-generatsiooni tööväärtusi, mõjutegureid ja ootusi tööandjale tehti tööandjatele järgnevad seitse ettepanekut: 1. Kuna Z-generatsioonil on suur tahe areneda ja olla majanduslikult stabiilne, siis võimalus neid siduda varases eas töömaailmaga on olemas. Tööandjad peaksid õppivale Z-generatsiooni esindajale rohkem tutvustama kooli kõrvalt töötamise võimalusi. Võimalusel pakkuma ja selgitama osakoormuse võimalusi ja õppepuhkust, et teha samaaegne õppimine ja töötamine Z-generatsioonile lihtsamaks. Alles koolis käivatele kandidaatidele ja juba haridust omavatele kandidaatidele tuleks anda samaväärseid võimalusi tööd saada. 2. Ettevõtjad võiksid pakkuda rohkem praktikaid, nii saavad alles koolis käivad Z-generatsiooni esindajad rohkem aimu töömaailmast ja neil võib tekkida suurem soov õpingute kõrvalt ka töötada. Vähese töökogemusega praktikante on lihtne oma ettevõttega siduda ja kujundada, lisaks on võimalus, et praktikant soovib ettevõttesse peale praktika lõppu ka tööle jääda. Praktika on kasulik tegevus nii tudengile kui ka ettevõtjale, kes saab praktikaperioodil praktikanti õpetada ja kohandada just oma ettevõttele sobivaks. 3. Z-generatsiooni tööstaaž on tagasihoidlik ja sellega kaasnevalt ka kogemus ja teadlikkus töömaailmast on väiksem. Enda ettevõte tuleks neile nähtavaks ja atraktiivseks teha. Tööandja peaks tutvustama Z-generatsioonile ka muid hüvesid, mis ettevõttel pakkuda on. Neis tuleks tekitada huvi ja arusaam, et töökoht ongi palju enamat kui lihtsalt raha teenimise koht. 4. Võimalusel pakkuma erinevaid töövahetusi või kodukontori võimalust, et töötajad saaksid oma vaba aega paremini tööga siduda. Igavuse ja tüdimuse vältimiseks pakkuda neile võimalust osaleda erinevatel lähetustel. Lähetusi võib pakkuda kas Eesti siseselt või ka välismaale. Sellised hetkelised töökeskkonna vahetused aitavad neil rutiinist välja saada, muudavad tööl käimise meeldivamaks, ning neil tekib tunne, et töö ja eraelu on tasakaalus. 5. Z-generatsiooni töötajaga on tähtis tööl suhelda, neid kuulata ja usaldada. Soovitus oleks kombineerida suhtlust läbi tehnoloogia kui ka isikliku kokkupuute teel. Neile tuleks anda tihedat tagasisidet tehtud töö kohta, mis oleks neile eelistatult kajastatud virtuaalselt. Z-generatsiooni tuleks kaasata erinevatesse tööprotsessidesse, et nad saaksid areneda ja tunda end vajalikuna. Z-generatsiooni töötajale tuleks tutvustada karjääriredelil arenemise võimalusi, nii tekib neil tunne, et nende tehtav töö on ettevõttele väärtuslik. Võimalusel pakkuda online koolitusi, õpivideoid või treeningplaane. Selleks peab tööandja pakkuma kaasaegset töökeskkonda, seda eriti tehnoloogia näol. Z-generatsioon on harjunud tehnoloogiat kasutama oma igapäeva elus ja selle puudumine tööl võib neile raskuseks kujuneda. 6. Tööandja peaks esmalt tagama Z-generatsiooni töötajale töörahulolu. Töötasu on tähtis, kuid sama tähtis on tunda rõõmu tehtud tööst. Töörahulolu alla käib ka ettevõtte hea maine ja selle hoidmine, nad hindavad seda kõrgelt. Z-generatsioonile tuleks tagada väärtust omav töö ja sellele ka vastav töötasu. 7. Z-generatsioonile tuleb läheneda kui indiviidile, nad on kõik erinevad ja langetavad otsusteid iseenda seisukohalt. Seetõttu tuleks neile tutvustada mida ettevõttel pakkuda on ja sama tähtis on kuulata, mida nad ettevõttelt ise ootavad ja tahavad. Vahel võivad need olla väga lihtsad asjad, mida on ettevõttel lihtne pakkuda, muuta või lahendada. Juba töötavatelt Z-generatsiooni esindajatelt (ja ka teiste generatsioonide esindajatelt) võiks küsida anonüümset tagasisidet, ootusi ja eelistusi. Selline tegevus arendab ettevõtet ja selle heaolu taset. Samal ajal võivad küsitluste teel selguda ja laheneda ettevõtte väiksed kui ka suured murekohad.