Sirvides Autor "Kotov, Katariina" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Eestis disainitud rõivaste väärindamisvõimaluste kaardistamine ja analüüs MTÜ uuskasutuskeskuse näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kotov, Katariina; Vaab, Evelin
    Antud lõputöö eesmärgiks oli analüüsida ja kaardistada väärindamist vajavate Eesti disaini rõivaste väärindamisvõimalusi. Analüüs andis ülevaate rõivaste seisukorrast ja taastamise võimalikkusest. Teema on aktuaalne kuna tekstiilitööstuse mõju keskkonnale on suurem kui eales ja tarbimise tagajärjel on tekkinud suur hulk jäätmeid ja alakasutatud rõivaid. Tekstiiliringlusest rääkides on laiemalt levinud teema tekstiilijäätmete ümbertöötlus, vähem räägitakse või propageeritakse olemasolevate rõivaste parandamisest. Uuskasutuskeskus on Eesti tekstiiliringluses märkimisväärne osa. Annetusi kogudes ja nende ringlusesse saates päästetakse prügimäele sattumisest iga aasta ligi 1600 tonni rõivaid. Väärindamist vajava kauba analüüs näitas seda, et paljud tooted, mis esialgu ei vasta Uuskasutuskeskuse nõuetele, on hea kvaliteediga ja neid väärindades oleks võimalik need korduvkasutuseks ringlusesse saata. Uurimustöö käigus läbi viidud kauba analüüs, testid ja intervjuud näitasid, et kauba väärindamine on suures osas tulemuslik ja väärindamist juurutades oleks Uuskasutuskeskusel võimalus saata ringlusesse hinnanguliselt 97% nõuetele mitte vastavatest rõivastest. Väärindamiseks vajalikud tegevused on õmblemine, pesemine ja viimistlemine. Kuna viimistlemisega on võimalik tegeleda poodides ja laos koha peal, siis just pesemise ja õmblemise juurutamisel on vajalik langetada otsus kas seda teha ning kui jah, siis kuidas tegevused lahendada- kas ettevõttesiseselt või allhanget kasutades. Kuna Uuskasutuskeskus on sotsiaalne ettevõte, siis uurides võimalusi väärindamise läbiviimiseks, koguti andmeid lisaks traditsioonilisele parandus-või puhastusteenuse kasutamisele ka hoolekande asutuste kaasamise võimalikkusest. Oma tegevustega aidatakse suuresti kaasa kohalikule tekstiiliringlusele ja taaskasutuse sõnumi levitamisele. Küll aga oleks Uuskasutuskeskuse võimalused ja mõjukus suurem, kui firma tegevustesse panustaksid ka hetkel rõivatootmisega tegelevad asutused. “Eesti disain“ projekti käigus kogutud Eesti brändide rõivaste analüüs näitas, et 70% olid Eesti kaubamärgi Baltika toodang ja tulemustega viidi kurssi ka Baltika esindajad. Nii tollase projekti käigus toimunud suhtlus kui ka antud lõputöö raames läbi viidud intervjuu näitasid Baltika poolset huvi alustada kasutatud rõivaste KOKKUVÕTE 55 jäätmekäitlusest eemale suunamisega. Arvestades Baltika osakaalu rõivatööstuses ja kaubamärgi tuntust, oleks see suur samm teadlikuma tarbimise propageerimiseks Eestis. Nii tekstiilide ringluses kui ka väärindamisel on oluline ettevõtete omavahelise suhtluse ja võrgustiku loomine. Kuna tekstiilitööstus koosneb mitmetest erinevatest osapoolest, on ressursitõhusate lahenduste eelduseks sujuv koostöö. Vastutustundlikult peaksid käituma nii rõivatootjad kui ka tarbijad ning riik peaks tekitama tingimused, kus tarbimise puhul on eelistatud variant taaskasutatud tooted ja äride loomisel ja toimimisel ringmajanduse mudel.