Sirvides Autor "Kozik, Krislin" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Kaubamaja Grupp AS finantsmajandusliku olukorra hindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-11) Kozik, Krislin; Noorväli, HelleMajanduslikud ja poliitilised kriisid mõjutavad alati majandust. Sellest lähtudes on väga oluline teada, kuidas juhtida ettevõtte varasid, et ettevõte oleks jätkusuutlik, maksevõimeline ja suudaks täita oma kohustusi ja ühtlasi ka teenida kasumit. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i finantsmajanduslikku olukorda, et välja selgitada ettevõtte majanduslik olukord üha tihenevas konkurentsis ning teha vajadusel ettepanekuid finantsnäitajate parendamiseks. Analüüsi käigus uuriti ettevõtte viie majandusaasta konsolideeritud aruannet. Lõputöös kasutati vajalike andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kvantitatiivset meetodit, mis põhines ettevõtte 2015-2019 konsolideeritud majandusaasta aruannetel. Analüüsi teostamiseks kasutati bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet, et saada ülevaade ettevõtte finantsnäitajatest. Lisaks kasutatakse kvantitatiivset meetodit seetõttu, et enamasti on tegemist arvandmetega ning neid saab statistilise uurimise jaoks töödelda tabelarvutusprogrammis. Andmete analüüsi meetoditeks olid: finantsaruannete horisontaal- ja vertikaalanalüüs, suhtarvude analüüs ning võrdlusmeetod. Bilansi horisontaalanalüüsist selgub, et ettevõtte bilansimaht on aastast aastasse tõusnud. Tulenevalt materiaalse vara soetamisest võõrvahenditega on kõige enam tõusnud bilansimaht 2019. aastal. Bilansi aktivapoole vertikaalsel uurimisel selgus, et varade osakaal on olnud aastate lõikes üsna stabiilne. Küll aga passivapoole vertikaalsel uurimisel selgus, et 2019. aastal on võrreldes eelnevate aastatega on oluliselt vähenenud omakapitali ja tõusnud pikaajaliste kohustiste osakaal. Kasumiaruande horisontaalsel analüüsimisel selgus, et ettevõte on 2015. aastal suurendanud väljamakstavate dividendide summat, millelt tulenev tulumaksukohustus on vähendanud oluliselt ettevõtte puhaskasumit. Kõige enam on puhaskasum tõusnud 2016 ja 2017 aastal. Vertikaalanalüüs olulisi muutusi ei kajastanud. Suhtarvude analüüsi käigus selgus, et ettevõtte on pidevalt suurendanud varade mahtu, kuid lühiajaliste kohustuste maht on suurenenud rohkem kui varade maht. Sellest tulenevalt on puhaskäibekapital olnud üle aastat ehk 2015, 2017 ja 2019 negatiivne. Samad mõjutegurid on mõjutanud ka teisi likviidsusnäitajaid ja neil aastatel on olnud ka kõige nõrgem maksevalmidus täita lühiajalisi kohustisi. Kõige madalama maksevõimega oli ettevõte 2015. aastal. Sel aastal oli ka ettevõtte varade jääk madalaim. Lähemal uurimisel selgus asjaolu, et ettevõte on antud aastatel suurendanud laenumaksete tagasimakseid ja pikaajalised võlakohustised on muutunud lühiajalisteks. Pikaajalise maksevõime näitajad on olnud pigem positiivsed ja maksevõime on aastatega paranenud. Efektiivsuse suhtarvude analüüsist selgus, et nõuded ostjate vastu on püsinud samas suurusjärgus. Võlgade tasumine on samuti olnud stabiilne ja ostetud kaupade ja kaupade eest tasumise kiirust on suudetud pigem parandada. Varade efektiivsust hinnates selgus, et ettevõtte varade kogumaht on vähenenud ja varasid ei ole suudetud efektiivselt kasutada. Varude müügikiirus on samuti langenud kuni 2019. aastani, mil lõpuks suudeti pikenemistrendi murda ning varude kasutamise efektiivsus tõusis. Tallinna Kaubamaja Grupp AS-il kulub keskmiselt kaks kuud, mil varud muutuvad rahaks ning keskmiselt jääb 1 päev maksmise ja raha laekumise vahele. Ettevõtte rentaablusnäitajad on olnud head ja jäänud analüüsitaval perioodil samasse suurusjärku. Altmani pankrotikoefitsiendi alusel ettevõttel pankrotiohtu ei ole. Küll aga on aastal 2019. näitaja langenud ja seda võlakohustiste suurenemise tõttu. Kokkuvõtvalt võib läbiviidud analüüsi tulemuste põhjal ettevõtte jätkusuutlikkust hinnata pigem heaks. Ettevõte on suutnud lisaks enda laiendamisele investeerida ka suurel hulgal keskkonnasäästlikesse lahendustesse ning siiani tehtud investeeringud on ennast ära tasunud ja pikemas perspektiivis makseraskusi ettevõttel ei ole. Lühiajalise maksevalmiduse parandamiseks tuleks vaadata üle kohustiste realiseerimise poliitika ning võimalusel muuta see efektiivsemaks.