Sirvides Autor "Krigulson, Piret" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Töövõtulepinguga teenuse osutamise ja töötamisega seotud peamised kohtuvaidluste põhjused
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Krigulson, Piret; Tandru, Diana
    Lõputöö oli koostatud teemal „Töövõtulepinguga teenuse osutamise ja töötamisega seotud peamised kohtuvaidluste põhjused“. Lõputöö eesmärk oli analüüsida töövõtulepinguga teenuse osutamise ja töötamisega seotud peamiseid kohtuvaidluste põhjuseid 2019. aasta kohtulahendite põhjal, et välja selgitada, milliste asjaoludega peaksid töövõtjad ja tellijad arvestama, et kohtuvaidlusi vältida. Töö teoreetilises osas tutvustati põhimõtteid, mida lepingueelsetel läbirääkimistel tähele panna ning kirjeldati teenuse osutamise lepinguid. Kuna käsundusleping ja töövõtuleping on sisult väga sarnased lepingud, siis toodi välja ka nende ühised jooned, kuid ühes alapunktis keskendutakse lähtuvalt lõputöö eesmärgist vaid töövõtulepingu sõlmimisele ja selle alusel töötamisele. Töö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi uurimus, kus kvantitatiivse uurimismeetodi abil deduktiivse uuringu strateegiaga võrreldi kohtulahendeid, mis puudutavad töövõtulepinguid. Kohtulahendeid oli 91, millele lisandus 22 tagaseljaotsust ja need kõik kuuluvad ajavahemikku 01.01.2019 – 31.12.2019. Andmete paremaks võrdlemiseks jagati kohtulahendid kahte gruppi: esimeses grupis on kohtuotsused, kus hagi on esitatud mitu aastat tagasi ja alati esineb edasikaebamisi, teises grupis ilma edasikaebamiseta otsused. Uurimistöö käigus selgus, et 2019. aastal lahendi saanud kohtuvaidlustes, mis puudutasid töösuhteid, kus olid sõlmitud töövõtulepingud, moodustasid põhinõuded koos viivistega 91 kohtulahendis kokku 2,9 miljonit eurot. Suulisi kokkuleppeid oli sõlmitud kokku 23 korral, millest 20 korral (87%) oli hagi esitajaks töövõtja, põhjusel, et töö tellija oli jätnud kas osaliselt või täielikult arved tasumata. Neist omakorda 10 on seotud ehitusvaldkonnaga, kus võlgnevused hagi esitamise hetkel olid 141 045 eurot. Suulistest kokkulepetest kolm hagi on esitanud tellijad, sest töövõtjad ei ole kokkulepetest kinni pidanud ja võlgnevused tellijatele olid 21 072 eurot. Nii kirjalike kui ka suuliste töövõtulepingute puhul pöördusid tellijad töövõtjate vastu kohtusse kokku vaid 21 korral ja kahju tellijatele kokku on olnud 1,4 miljonit eurot. Tagaseljaotsuste puhul moodustasid võlgnevused ja viivised kokku ligikaudu 311 000 eurot. 22-st otsusest kolme puhul oli tegemist suulise töövõtulepinguga. Ühiskonnas on levinud arvamus, et töövõtja on alati nõrgemas positsioonis, kui tööandja. Lähtuvalt uurimistöö tulemustest on autor sellega nõus. Tellija on üllataval kombel samuti osapooleks, kelle vastu pretensioone esineb. Lepingu vormivabadusest tulenevalt sõlmitakse väga palju suulisi kokkuleppeid. Vaidluste vähendamisele aitaks kaasa teadlikkuse tõstmine sellest, kuidas valida õige lepinguliik, kuidas kirja panna olulised lepingupunktid ning millistel tingimustel tohib lepingut muuta ja teadvustada, et leping tuleks alati kirjalikult sõlmida.