Sirvides Autor "Kuusik, Merli" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Finantsnäitajate analüüs muutunud majandustingimustes teenindusettevõtte näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Kuusik, Merli; Noorväli, Helle
    Lõputöö eesmärk oli hinnata teenindusettevõtte finantsnäitajaid muutunud majandustingimustes ja tuua analüüsi põhjal välja järeldused toimunud muutuste kohta ning teha ettepanekud jätkusuutlikkuse tagamiseks. Eesmärgi saavutamiseks koostati lõputöö metoodika, anti ülevaade finantsnäitajate analüüsi teoreetilistest alustest toetudes erialasele kirjandusele, analüüsiti teenindusettevõtte 2019-2022. majandusaasta aruannete alusel finantsnäitajaid ja toodi analüüsi põhjal järeldused toimunud muutuste kohta ning tehti ettepanekuid jätkusuutlikkuse tagamiseks. Andmete analüüsimiseks kasutati horisontaalanalüüsi, vertikaalanalüüs ja suhtarvude analüüsi meetodeid. Baasaastaks oli valitud 2019. aasta, mis eelnes kriisidele. Analüüsi tulemustest selgus, et Covid-19 kriisil ja Venemaa sõjal Ukrainas on oluline seos finantsmajandusliku tulemuste langusel. 2020. aastal, kui kehtestati piirangud Eestis ja maailmas, ei saanud teenindusettevõte oma teenust müüa ja sellel aastal langesid kõige enam kõik bilansi aktiva näitajad ning kasumiaruandes müügitulu. 2021. aastal sai ettevõte kriisiabi ja toetusi ning see aitas kasvavate kuludega toime tulla kuna müügitulu oli endiselt samal tasemel nagu oli 2020. aastal. Vaid 2022. aastal jõudis müügitulu kriisieelsele tasemele, kuid kasvavate energiakulude tõttu ei suutnud ettevõte töötada kasumlikult. Horisontaalanalüüsi tulemustest selgus, et 2020. aastal langesid ettevõtte varad 36,8% ja kohustised 9,97%. Müügitulu langes 38,04%, kaubad, toore, materjal ja teenused langesid 21,56% ja tööjõukulu 21,05% võrreldes baasaastaga. 2021. aastal kasvasid varad kokku 33,3% võrreldes 2020. aastaga. Kasvasid ka kohustised 36,49%. Müügitulu vähenes võrreldes 1,21%, kuid muud äritulud kasvasid 235,13% kuna ettevõte sai kriisiabi ja toetusi. Kaubad, toore, materjal ja teenused kulud kasvasid 6,19% ja tööjõulud kahanesid 7,09% võrreldes 2020. aastaga. 2022. aastal kasvasid varad kokku 32,5%, kohustised kasvasid 32,61% võrreldes 2021. aastaga. 2022. aastal müügitulu kasv oli 54,74%, muud ärikulud langesid 66,38%, kaubad toore, materjal ja teenused kulud kasvasid 42,42% ja tööjõukulud kasvasid 29.85%. Nelja aasta tulemustest on näha, et 2020. aastal avaldasid piirangud kõige enim mõju. Tänu toetustele ja kriisiabile suutis 2021. aastal ettevõte tegevust jätkata. Energiakriisist tulenev hinnatõus on enim mõjutanud 2022. aasta majandustulemusi. Bilansi käibevarad moodustasid suurema osakaalu, kui põhivarad. Vaid 2020. aastal kui käibevarad langesid oluliselt oli põhivarade osakaal suurem. Passivad oli läbi uuritava perioodi vältel lühiajaliste kohustiste osakaal suurim. Kasumiaruandest oli näha, et kaubad, toore, materjal ja teenused moodustasid 50% ja enam kogu kuludest. Sellele järgnesid tööjõukulud, mille osakaal oli vahemikus 33,27%-42,82%. Lühiajalise maksevõime analüüsist selgus, et teenindusettevõttel oli terve perioodi lühiajalised kohustised käibevaradest suuremad ning ettevõttel võib olla raskusi oma lühiajaliste kohustiste täitmisega. Covid-19 piirangute algul langesid näitajad veelgi, ettevõte oli suurtes raskustes. 2021. aastal sai ettevõte kriisiabi ja toetusi, mis aitas kasvavate kuludega toime tulla kuid ettevõttel oli siiski raskusi lühiajaliste võlgnevuste tasumisega. 2022. aastal tõusis küll müügitulu, kuid sõja tingimustes kasvavate energiakulude tõttu ei suutnud ettevõte välja tulla makseraskustest. Pikaajalise maksevõime tulemused kinnitasid, et tulemused on halvenenud kriiside ajal. Langus oli tingitud sellest, et ettevõte töötas kogu kriiside perioodi kahjumlikult. Pikaajalise maksevõime analüüsi tulemustest on näha, et kriiside tingimustes tekkis 2020. aastal ettevõttele maksuvõlg ja 2021. aastal võeti pikaajalist laenu, et olukorraga toime tulla. Efektiivsuse analüüsi tulemuste põhjal saab teha mitmeid järeldusi. Debitoorse võlgnevuse põhjal saab järeldada, et kliendid maksavad ettevõttele kohe teenust tarbides ja seeõttu olid debitoose võlgnevuse käibevälted ei ole suures osas muutnud. Covid- 19 tingimustes aastatel 2020 ja 2021 langes koguvarade käibekordaja, mis näitab et ettevõtte efektiivsus on oluliselt langenud. Samuti halvenes ka põhivarade käibesiduvus ja varude käibekiirus. Olukord läks paremaks 2022. aastal, kui tõusis koguvarade käibekordaja kriiside eelsele tasemele, see näitab, et ettevõte suutis taastada tööefektiivsuse. Ka varude käibevälde ja põhivarade käibesiduvus tõusis 2022. aastal. Selle põhjal võib järeldada, et energiakriisil ei ole seost. Vaid lühiajaliste kohustiste käibevälde näitab, et majandus on ebastabiilne olnud terve perioodi jooksul ja tarnijad on olnud ebakindlad arvete tasumise osas. Tasuvuse analüüsi põhjal saab järeldada, et kriisidel on tugev seos ettevõtte rentaablusele. Kui kriisieelsel ajal töötas ettevõte kasumlikult, siis kogu kriiside perioodi vältel teenis ettevõte kahjumit. Kõik tasuvuse näitajad langesid oluliselt kriiside tingimustes. Eelpool toodud analüüsi tulemuste kohta teeb autor teenindusettevõtte juhtkonnale ettepanekud jätkusuutlikkuse tõstmiseks: • võimalusel soetada põhivara pikaajalise laenuga; • vaadata üle põhivarade arvele võtmise poliitika ja amortisatsioonimeetodid; • vaadata üle debitoorse võlgnevuse krediidipoliitika; • optimeerida varude mahu arvestust, et liiga palju varusid ei jääks lattu seisma; • küsida tarnijatelt paremaid krediiditingimusi arvete tasumiseks; • vaadata üle müügihinnad ja kulud, kas on võimalik kulusid vähendada või müügihinda tõsta. Uuringu tulemuste põhjal võib väita, et Covid-19 kriisil ja Venemaa sõjal Ukrainas on omavahel seos teenindusettevõtte finantsmajanduslikule olukorrale. Autor leiab, et lõputöö eesmärk sai täidetud.