Sirvides Autor "Laas, Melani Hanna Britt" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Jätkusuutliku rõivatarbimise teadlikkuse tõstmine Eesti põhikoolides programmi "Säästev vs saastav mood" abil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-17) Laas, Melani Hanna Britt; Õunapuu, Elise; Traumann, AdaTöö koostamisel on tutvutud Eesti haridussüsteemiga ja uuritava teema käsitlemisega. Uuringu kaudu on selgitatud välja, milliseid teemasid on käsitletud seoses rõivavaldkonna ning tekstiili ringmajanduse ja jäätmekäitlusega. Olukord haridussüsteemis on andnud kinnitust, et Eesti põhikoolides on vajalik parendada rõiva ja tekstiili kohast haridust. Ehkki haridussüsteemis on käsitletud rõivavaldkonna ning tekstiili ringmajanduse jäätmekäitluse teemasid juba viimased kaheksa aastat, ei ole antud teemadest räägitud kõikides põhikoolides ning need ei moodusta kogu haridussüsteemist suurt osa. Töös on põhjalikult uuritud tekstiilitööstuse probleeme ja jätkusuutlikku rõivatarbimist Eestis, kuna teemad olid sisend õpilaste küsimustikkude koostamisel. Lisaks on kaardistatud Eestis keskkonnahariduse õppeprogramme vedavad organisatsioonid eesmärgiga luua programm “Säästev vs saastav mood”. On selgunud, et rõivavaldkonna ning tekstiili ringmajanduse ja jäätmekäitlusega seotud teemad on MTÜ Mondo, Rohelise kooli, Eesti Keskkonnahariduse Ühingu ja Alutaguse matkaklubi programmides. MTÜ Mondo on koostanud põhjaliku juhendamaterjali tekstiilist ning toonud välja kolm filmi, mis räägivad moetööstuse probleemidest. Rohelise kooli programmil enda koostatud materjale ei olnud, õpetajatel tuleb valida ise 12 teemat, mida kolme aasta jooksul käsitleda. E-kirja vestluses Rohelise kooli programmi Eesti kordinaatori Eva Kirsipuu-Vadiga selgus, et ta arvab, et õpetajad on rõivavaldkonna teemadel rääkinud, kuid et seda kinnitada, tuleb see autoritel ise välja selgitada. Eesti Keskkonnnahariduse Ühingu veebilehel oli üks rõivaste ja tektiili teemat käsitlev materjal ning Alutaguse matkaklubi oli koostanud kaks tasulist 4-6 tunnilist õppeprogrammi, kus räägitakse, kui kurnav on tekstiilitööstus. Õppematerjale kasutanud koolide nimekiri oli MTÜ Mondol ja Rohelise koolil, kellel puudusid aga ülevaated millistes koolides nendest on käsitletud rõivavaldkonna teemasid. Programmis osalenud õpetajatele koostati küsimustikud, kuid vastamisaktiivsus õpetajate seas oli madal. Küsitlustest saadud andmetest selgus, et enamus vastajatest on viinud läbi tundi, mis on seotud rõivavaldkonna ning tekstiili ringmajanduse ja jäätmekäitlusega ning peamiselt käsitleti taaskasutuse teemat. Töö eesmärgi täitmiseks olid autorid seadnud valimi 10% Eesti iga maakonna põhikoolidest ja seetõttu võeti e-kirjade teel ühendust ka MTÜ Mondo ja Rohelise kooli programmi väliste 5-9. klasside õpetajatega. Kahjuks oli ka nende õpetajate vastamisaktiivsus madal. Pärast korduvalt saadetud e-kirju, saadi kokku 10% valim 10-s maakonnas. Need pedagoogid, kes e-kirjale vastasid, pidasid uuritavat teemat väga oluliseks, selgus, et suur hulk õpetajatest on viinud läbi tundi rõivavaldkonna teemadel. Peamiseks teemaks, mida tundides on käsitletud, osutus taaskasutus, mida on selgitatud nii teoreetiliselt, kui viidud ka praktikasse. Rõiva- ja moetööstusega seotud probleeme ega jätkusuutlikku moodi väga paljud õpetajad puudutanud ei olnud. Õpilaste küsitlused on läbi viidud kahes osas, kus arvesse on võetud seda, kas õpilastele on tundi läbi viidud seoses rõivavaldkonna ningi tekstiiliringmajanduse ja jäätmekäitluse teemadel või mitte. Õpilaste küsitlustes osales 590 vastajat ja soovitud 10% valim on kokku saadud viies maakonnas. Seega on olnud õpilaste aktiivsus veelgi madalam kui õpetajatel. Õpilaste vastustest, kellel on tunde läbi viidud sesos rõivavaldkonna ningi tekstiili ringmajanduse ja jäätmekäitluse teemadel, selgus, et neile on senised tunnid meeldinud, kuid sisu oleks vaja huvitavamaks ja mitmekülgsemaks muuta. Õpilastelt, kellele tundi läbi viidud ei oldud, uuriti, kas nad sooviksid olla jätkusuutlikud tarbijad ning sealt tuli välja selge huvi antud teema vastu. Töö käigus selgitati välja ka õpilaste teadlikkus rõiva- ja moetööstuse teemade kohta ning jõuti järeldusele, et see on madal. Ka paljud õpilased, kellele rõivaste teemadel oli tundi läbi viidud, ei osanud küsimustele vastata. Uuringust selgus, et kõige laiemad on õpilaste teadmised taaskasutusest, seda ilmselt seetõttu, et antud teema on hetkel koolides peaaegu ainus, millest räägitakse. Samuti on see teema ka Eesti riigis selles valdkonnas kõige kajastatum. Siit võib järeldada, et kui käsitleda kooli programmis ka teisi rõivavaldkonna teemasid, siis tõenäoliselt kasvaks teadlikkus ka nendest ja õpilased suudaksid seda valdkonda laiemalt näha, kui ainult rõivaste taaskasutus. Kui õpilased ei tea probleeme moetööstuse kohta ning informatsiooni jätkusuutlikkust moest, siis ei näe nad ka põhjuseid miks oma seniseid tarbimisharjumusi muuta. Õpetajad on seni ilmselt rääkinud õpilastele ainult taaskasutusest, kuna vajalikud õppematerjalid ja videod valdkonna teemadel üleüldiselt puuduvad. Hetkel käsitlevad seda teemat tundides peamiselt käsitööõpetajad ja nendel on taaskasutuse teemat oma tundidesse kõige lihtsam põimida. Ainus küsimus, kust tuli välja selge erinevus õpilaste teadlikkusest, oli moetööstuse probleemide väljatoomine. Ehkki mõlemas küsimustikus ei osanud enamus vastajatest neid nimetada, teadsid siiski paremini neid õpilased, kellele oli tundi läbi viidud, mis näitab, et haridusest on siiski kasu olnud ja teemat oleks vaja koolis käsitleda, aga süvendatumalt. Koostatud on programm “Säästev vs saastav mood”, kus lisaks taaskasutuse teemadele on käsitletud ka rõiva- ja tekstiilitööstusega seotud probleeme ning jätkusuutlikkust. Selle abil on põhikooliastme õpetajatel võimalus ka teisi teemasid õpilastele edasi anda ning materjalid on lihtsasti üheskoos leitavad ja need vastavad õpetajate ning õpilaste soovidele. Küsitluse tulemustest selgus, et õpilaste kõige soovitumad tegevused on videote ja filmide ning slaidide vaatamine, arutelude läbiviimine ja mängimine. Samuti on neil suur huvi külalisõpetajate ja väljasõitude vastu. Õpetajad vajaksid tunni paremaks läbiviimiseks õppematerjale, filme ning slaide. Tulemustele põhinevalt on lisatud programmi “Säästev vs saastav mood” nii autorite enda kui MTÜ Mondo, Fashion Revolution'i ja Eesti Keskkonnahariduse Ühingu leheküljelt leitud materjale, mille hulgas on soovitud õppefilmid, arutelud, mängud, slaidid ning ülesanded. Pakutud on erinevaid väljasõidu võimalusi ning külalisõpetajaid. Õppetööks koostatud programmi “Säästev vs saastav mood” abil on põhikooli õpetajatel võimalik tõsta õpilaste teadlikkust lisaks taaskasutusele ka jätkusuutlikkust moest ning probleemidest moetööstuses. Koostatud lõputöö koos õppematerjalidega on leitav Tallinna Tehnikakõrgkooli repositooriumis. Kuigi 10% valimit Eesti iga maakonna põhikoolide vastajatest ei saavutatud, kujunesid selgelt välja populaarsemad vastused õpetajate ja õpilaste küsimustikkudest. Sellega võib lugeda töö eesmärgi täidetuks ning julgeme väita, et haridus on alus tarbimisharjumuste muutmiseks ja teadlikkuse tõstmiseks.