Sirvides Autor "Lagoida, Diana" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Vesiniku tootmine orgaaniliste jäätmete pürolüüsil
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-16) Lagoida, Diana; Klauson, Deniss
    Käesoleva bakalaurusetöö eesmärk oli uurida, millistes tingimustes ja milliste katalüsaatorite abil on vesiniku saagised kõige kõrgemad, kasutades orgaanilise jäätmete pürolüüsi tehnoloogiat. Lõputöö kirjutamise käigus anti ülevaadet vesiniku tootmise tehnoloogiatest ja rõhutati just pürolüüsi protsessile. Uuring tugines kvalitatiivsele meetodile, mille raames uuriti teaduskirjandust ja tehti saadud andmetest analüüs. Tulemused näitasid, et tekstiilijäätmete taaskasutusvõimalusteks on mikrolaine pürolüüs(puuvilla/taimse kiudu segu jaoks) ja katalüütiline pürolüüs (naha, nailoni, puhta puuvilla ja puuvilla/PET segu jaoks) . Mikrolaine pürolüüsil kõige paremini näitas ennast nikli baasil tehtud katalüsaator ehk Ni(CH3COO)2·4H2O (nikli atsetaat). Vesiniku saagis oli 245,2 mmol/g, 500°C juures. Katalüütilise pürolüüsi korral aga häid tulemusi andis RM katalüsaator, mis on tegelikult alumiiniumtööstusest tulenev jääde. Kõige suuremad vesiniku saagised osutusid 1,517 mmol/g, 600 °C juures, materjal – nahk ja 1,562 mmol/g, 700 °C juures, materjal - 60% puuvill ja 40% PET. Samuti, oli arvutatud ka vesiniku võimalik saagis, kui kasutada Euroopa Liidus tekkivaid tekstiili- ja plastjäätmeid katalüütiliseks pürolüüsiks CaO katalüsaatoriga. Selle teoreetiliseks saagiseks tuli 16875 t H2 aastas. Plastjäätmete osas aga oleks parem pürolüüsida PP+HDPE; PE+PS+PET; LDPE. Samuti, oli pakutud ka teine variant: pürolüüsida PP+LDPE+HDPE segu ning pürolüüsida eraldi ka PE+PS+PET. Vesiniku saagised on kõrged mõlemal juhul. Katalüsaatorite puhul osutus, et nikli baasil katalüsaatorid on parem valik, sest need on kõige levinumad ja väga efektiivsed.