Sirvides Autor "Lattik, Laura" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Piirissaare ühistranspordiühenduse parendamisvõimalused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-13) Lattik, Laura; Nõuakas, Kati; Kunnus, LiisaÜhistranspordi korraldamine väikesaartele on omamoodi katsumus. Väikesaartel tihti puudub vajamine infrastruktuur ja seetõttu sobiva transpordivahendi leidmine on raskendatud. Väikesaarte puhul tuleb hästi läbi mõelda millised on võimalused, milliselt asutuselt oleks võimalik saada toetusi ja lisaks palju muid asjaolusid nagu näiteks kui palju on elanikke ja millised on nende vajadused. Üheks selliseks väikseks ja keeruliseks saareks on Peipsi järves asuv Piirissaar, mis on kõigest 7,5 km2 ja kus elab aastaringselt umbes 30 inimest, kellel on vaja aastaringset püsivat ühendust mandriga. Piirissarel on huvitav ajalugu ja selle saare vastu on inimestel suur huvi ka tänapäeval. Igal aastal sõidab saare vahel sealse ühistranspordiga umbes 9000 inimest. Reisijate arv ja ühistranspordi roll nii väikese saare puhul on väga oluline. Töö eesmärgiks oli välja selgitada milline on ühistranspordi kasutatavus ja rahulolu Piirissaare laeva- ja hõljukiliinil ning välja pakkuda parendusettepanekuid. Töö käigus andis autor ülevaate väikesaarte transpordiühendusest, Piirissaare ajaloost ja hetkeolukorrast, kirjeldas saarele saamise võimalusi, tegi ülevaate sadamatest, tutvustas liini teenindavat ettevõtet ja liini korraldamise eest vastutavat mittetulundusühingut ja tõi välja sõitjate arvamused. Tutvustas uurimisstrateegiat, meetodite valikut, küsimustiku ülesehitust ja läbiviimise korraldust. Töö käigus viis autor läbi poolstruktureeritud intervjuud MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskuse juhataja, AS Kihnu Veeteed juhataja ja Piirissaare saare vahiga. Intervjuude käigus selgus, et kõik intervjueeritavad on Piirissaarele korraldatava ühistranspordiga rahul, kuid leidus kitsaskohti. Reisijatelt Piirissaare ühistranspordi laeva- ja hõljuki liikluse kohta tagasiside saamiseks ja kitsaskohtade leidmiseks koostati küsimustik (Lisa 1), milles oli kokku 24 küsimust. Küsimustest 5 olid avatud küsimused, 15 valikvastustega ja 4 küsimuse puhul paluti hinnata ühistranspordi erinevaid aspekte 5-punktisel skaalal. Küsitluse läbiviimiseks kasutati nii elektroonset- kui ka paberankeeti, mida jagati parvlaeval. Küsitlusele vastanuid oli 11, kes jäid vanusesse 17 kuni vanemad kui 83. Enamus vastanutest olid töötavad inimesed. Küsitlusest selgus, et inimesed on rahul laeva ja hõljuki teenusega ning ka piletihindadega. Suur osa inimesi käib saarele poole aasta jooksul korra, peaaegu sama suur hulk, aga igas kuus korra. Enim sõidetakse kolmapäeviti ja reedeti ja eelistakse ajavahemikku 06:00-14:00 või hiljem kui 18:00. Saare ja mandri vahel liigutakse eelkõige sellepärast, et on asjaajamised mandril, eluks vajalike tarvikute soetamine mandrilt või arstiabi teenuse vajadus. Saarele, aga minnakse eelkõige puhkama. Peaaegu kõik vastanud pidasid oluliseks laeva võimalust peale võtta sõidukeid. Mandril Laaksaare sadamast liigub suur hulk inimesi järgmisesse sihtkohta autoga, aga on ka bussiga sõitjaid. Piirissaare ühistranspordi analüüsimise käigus uuris autor bussi- ja laevaliini kellaaegade klappivust. Liinid, mis sõidavad Tartu bussijaamast Laaksaare sadamasse on 807, 813, 814, 828 ja 831. Põhilisel navigatsiooni ajal on mõlemas suunas üheksa laeva väljumist, nendest viis kattuvad bussi aegadega. Küsitlusest selgus, et inimesed on bussühendusega rahul, aga kitsaskohaks on see, et teatud kellaaegadel ei klapi bussi-ja laevaliini ajad. Töös autor analüüsis intervjuude ja küsitluste tulemusi ning jõudis tulemusele, et ühistranspordi korraldus väikesaarele Piirissaar on heas seisus. Tagatud on transport aastaringselt. Töö tulemustest selgusid mõningad kitsaskohad, mida autor analüüsis ja tõi välja parendusettepanekuid. Kitsakohtadena selgus, et suvekuudel on vähe reise, kõik inimesed ei pruugi parvlaevale mahtuda, infrastruktuuri probleemid Piirissaare kanalis ja Peipsi järves, mis takistavad laeva normaalse sõidu võimalust, ootealade puudumine sadamates, talvel kui jäätee on vähegi avatud, siis inimesed kipuvad seda kasutama lõbusõitude tegemiseks ja rikuvad pinnase. Lisaks väiksemad probleemid, mis selgusid küsitlusest ja mis on antud töös lahti kirjutatud. Lõputöö viimastes alapeatükkides on autor välja toonud erinevaid ettepanekuid selleks, et suurendada ühistranspordi kasutust ja reisijate rahulolu. Parendusettepanekutena tõi autor välja, et suvekuudesse tuleks kindlasti lisada rohkem reise. Aastaringselt tasub jälgida Piirissaare kanali ja Peipsi järve setete olukorda. Rõhku panna sadamates ootealade loomisele, et talveperioodil oleks soe ruum inimestel kus oodata. Üle vaadata laeva peal töötavate inimeste töögraafikuid, et neil oleks võimalus bussiga sadamasse saada. Jäätee avatuse ajal võiks keegi silma peal hoida, et inimesed seda lihtsalt lõbu jaoks ära ei kasutaks, sest tegelikult on see oluline võimalus saare elanikel koju pääsemiseks.