Sirvides Autor "Leichter, Karl Johan" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Rohekontori sertifikaadi taotlemine ACE Logistics Estonia AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-13) Leichter, Karl Johan; Mari-Liis, TombakTänapäeval on paljude organisatsioonide eesmärk võimalikult palju säästa loodust, kuid tihtipeale ei osata muutustega algust teha. Oluline on mõõta ettevõtte tegevuste keskkonnamõjusid. Antud lõputöö aitab ACE algust teha keskkonnasäästlike muudatustega. Töö eesmärgiks on ettevõttele anda ülevaade, kui keskkonnasõbralik on kontor ning teha ettepanekuid, et ettevõte muutuks veel rohelisemaks. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: • kaardistada ACE kontori hetkeline vastavus EKJA rohelise kontori kontrollküsimustikule; • välja selgitada kontori ressursside kasutus ning nende mõju keskkonnale; • anda ettevõttele praktilisi soovitusi, et täita EKJA kontrollküsimustikus mittevastavate tingimuste ja nõuete parandamist ning kuidas vähendada ressursikasutust ja läbi selle vähendada keskkonnamõju. Eespool toodud eesmärkide saavutamiseks viidi läbi kaks küsitlust ja koostati ülevaade ACE Logistics Estonia AS kontori ressursikasutusest ökoloogilise jalajälje meetodit kastutades. EKJA rohelise kontori kontrollküsimustik koondas enda alla 123 kriteeriumit, 17 valdkonnast. Rohelise kontori sertifikaadi taotlemiseks peab iga valdkonna esimese taseme kriteeriumid vastama „täielikult“. Teise küsitluse koostas autor ise ja see oli suunatud kontoritöötajatele. Antud küsimustiku eesmärk oli teada saada töötajate transpordiviisid, kuidas nemad säästavad loodust ning millised on töötajate soovitused ettevõttele, et muutuda keskkonnasõbralikumaks. Ökoloogilise jalajälje meetod võimaldab teisendada ettevõtte erinevate ressursside kasutamist kvantitatiivseteks näitajateks. Selle abil saab hinnata organisatsiooni mõju keskkonnale. Olulisemad tulemused olid järgmised: • esimese taseme kriteeriumile „täielikult“ ei vasta ACE kontor 11 valdkonnas ja 20 kriteeriumis; • suurima puudusega valdkonnad olid paberikasutus ja jäätmete käitlemine; • töötajate küsitluses selgus, et üheksa inimest on huvitatud liituma rohekontori töögrupiga; • töötajate peamised soovitused organisatsioonile olid: vähendada paberi kasutust ning parandada prügi sorteerimisvõimalusi; • suurimateks ökoloogilise jalajälje tekitajateks olid elektrienergia, soojusenergia ja töötajate transport; • kontori kuue kuu ökoloogiline jalajälje faktor oli 58,62 ha-aastat, mis on inimese kohta 1,17 ha-aastat. Autor tõi välja 10 praktilist soovitust, et organisatsiooni kontor vastaks Rohekontori sertifikaadi taotlemistingimustele. Kõige olulisem soovitus on töötajate seast välja valida koordinaator ja töörühm, kes hakkaksid ettevõttes muudatusi sisse viima. Kindlasti tuleb kontoritöötajaid koolitada keskkonnasäästlikkuse teemal, sest looduse hoidmine algab iga indiviidi käitumisest. Autor soovitab iga kahe aasta tagant uuesti läbi teha rohelise kontori kontrollküsimustiku. See tagab süstemaatilise ülevaate organisatsiooni muutumisest keskkonnasõbralikumaks. Lisaks koostas autor töö käigus organisatsioonile tegevuskava puudulike kriteeriumite parendamiseks ning töötajate keskkonnasõbralikkuse meelespea. Teostatud tööl on organisatsioonile reaalne väärtus, sest uurimisosas leiti probleemsed valdkonnad ning anti praktilisi soovitusi. See annab juhtkonnale hea võimaluse algust teha muudatuste sisseviimisega, et taotleda Rohelise Kontori sertifikaati ning vähendada kontori ökoloogilist jalajälge.