Sirvides Autor "Leinart, Antero" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Mustjõe tn 40 jäätmejaama projekteerimisel tekkinud väljakutsed ja probleemid
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Leinart, Antero; Jõesaar, Ülar; Oliver Kalda
    Uuritava jäätmejaama ehitusprojektiga kaasnenud väljakutsed ja probleemid tekkisid projekteerimisel ning piirkonna elanikega vastasseisu tõttu jäätmejaama rajamisele. Töös on kajastatud ka rajatava jäätmejaama võimalikku keskkonnamõju ning antud ülevaade keskkonnamüra hinnangust. Rajatav jäätmejaam ehitatakse Mustjõe tn 40 kinnistule, mis asub Tallinnas, Kristiine linnasosas. Projekteerimisel on aluseks võetud Laki tn, Mustjõe tn, Veskimetsa tn ja Kõrgepinge tn vahelise maa-ala detailplaneering. Projekteerimisel tekkisid väljakutsed sobiva asendiplaanilise lahenduse leidmisel, mis vastaks detailplaneeringule ja Tellija soovidele. Kinnistule tuli paigutada estakaad, hooned ja konteinerid selliselt, et nende vahel oleks ruumi sõidukitega ringi liikumiseks ning lahendada juurdepääs jäätmejaamale selliselt, et ei tekiks liiklusohtlikke olukordi. Samuti tuli otsustada, kuidas korraldada sademevee kogumine. Kõige sobivamaks lahenduseks valiti selline lahendus, kus kinnistu keskel on 14 Multilift konteineriga U-kujuline estakaad, idaküljes abihoone ning põhjanurgas kontorihoone. Sissesõit jäätmejaama alale toimub Mustjõe tänavalt kontorihoone varikatuse alt ning väljasõit selle kõrvalt. Lõunanurka on planeeritud 2-3 papi- ja paberipressi ning põhjakülge 4 pakendijäätmete konteinerit. Sademevesi kogutakse suurendatud läbimõõduga torudesse ning juhitakse õlipüüdurisse ja sealt sademeveepumplasse, mis asuvad kinnistu loodenurgas. Ehitusprojekti kohasele jäätmejaama lahendusele koostati keskkonnamõjude hindamise eelhinnang, et teada saada, milline on rajatava jäätmejaama mõju keskkonnale ja kas on vaja algatada täiemahuline keskkonnamõjude hindamine. Eelhinnangu tulemustest selgus, et olulist keskkonnamõju jäätmejaama rajamisel ja käitamisel ei teki ning selle tõttu jäeti täiemahuline keskkonnamõjude hindamine algatamata. Kuna jäätmejaama tegevusest tekib müra, siis koostati eraldi keskkonnaüra hinnang. Tehti müratasemete arvutused ning koostati mürakaart. Helirõhutasemete mõõtmised tehti Pääsküla jäätmejaamas ning tulemusi kasutati analoogina. Tulemustest selgus, et rajatava jäätmejaama tööst tekkivad müratasemed ei ole kehtestatud tööstusmüra sihtväärtusest II mürakategooria alal lähimate elamute juures suuremad. Pakuti välja ka erinevaid leevendusmeetmeid, millest üks oli müraekraani rajamine. Müraekraani rajamise nõue lisati peale hinnangu teostamist ehitusprojekti. Elanike sõnul on projekteerimisel aluseks võetud detailplaneering aegunud ja selle tõttu ei tohiks ehitusluba väljastada. Samuti leidub nende sõnul ehitusprojekti ja detailplaneeringu vahel ebakõlasid. Lisaks sellele on elanike arvates keskkonnamõjude eelhindamine puudulik ning täielike mõjude teada saamiseks tuleks teostada täiemahuline keskkonnamõjude hindamine. OÜ Entec Eesti ja Tallinna Linnavalitsuse poolt esitatud vastuste põhjal võib öelda, et enamikele elanike märkustele on põhjendused olemas ning osad elanike esitatud argumendid ei ole faktipõhised.