Sirvides Autor "Lellep, Karin" järgi
Näitamisel1 - 18 18-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Aespa laululava puitkonstruktsioonide põhiprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Reinhold, Mihkel; Lellep, Karin; Martti KiisaKäesolevas lõputöös projekteeriti puitkonstruktsioonist laululava Aespa alevikku. Laululava sobiva arhitektuurse lahendi leidmiseks koostati 3D-mudelid. Koostatud mudelid olid vaadeldavad läbi veebilehitseja, mille seast valisid Aespa aleviku elanikud välja lõpliku arhitektuurse lahenduse. Lõputöös teostati arvutused konstruktsioonielementide ristlõigete leidmiseks. Dimensioonimisele kuulus katuse laudis, abikaared ja peakaar. Raudbetoonist tarindite ja sõlmede dimensioonimist ei ole lõputöös käsitletud. Laululava peakaar valiti ristlõikega 240×1400 mm ja tugevusklassiga GL32h. Laululava abikaarte ristlõikeks valiti 240×440 mm ja tugevusklassiga GL32h. Katuse laudiseks valiti kolmes kihis saematerjal ristlõikega 95×20 mm ja tugevusklassiga C24. Lisaks konstruktsiooni arvutamisele on antud töös välja pakutud ka võimalikud sõlmlahendused. Sõlmede väljatöötamisel on lähtutud printsiibist, et puitkonstruktsioonid oleksid kaitstud ilmastikutingimuste eest. Lõputöös on antud juhised laululava hoolduseks, mille järgimine peaks tagama konstruktsiooni kestvuse projekteeritud kasutusea jooksul.Nimetus Piiratud juurdepääs Analüütiline mudel betooni vastupidavuse hindamiseks karboniseerumisele Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-06-16) Aunpu, Rivo; Kiisa, Martti; Lellep, KarinBetooni karboniseerumine on väliskeskkonna süsinikdioksiidi reageerimine betoonis leiduva kaltsiumhüdroksiidiga, mille tulemusel betooni pH tase hakkab langema. Portlandtsemendi kõige olulisemaks karboniseerumist mõjutavaks teguriks on portlandtsemendi klinkri sisaldus tsemendi koostises, mille järgi määratakse tsemendi klassid. Vaadeldes betoonisegu omadusi, siis tuleb enim tähelepanu pöörata vesitsementtegurile, kivistunud betooni korral poorsusele, paigalduse hoolsusele ja ilmastikutingimustele ning betoonpindade järelhooldusele. Lõputöö koostamise käigus on läbi töötatud mitmeid rahvusvahelisi uuringuid seoses betooni karboniseerumise kiiruse ja sügavuse arvutusmudelitest, millest lõputöö autor on välja valinud Eesti tingimustesse kõige paremini integreeritava Stefanie von Greve-Dierfeld ja Christoph Gehlen poolt täiendatud FIB 34 prognoosmudeli. Nimetatud mudelis on arvestatud laboritingimustes läbiviidava karboniseerumise määra katsetega, suhtelist õhuniiskust, järelhooldusaega, CO2 sisaldust ning märgumise tõenäosust arvestavate teguritega. Lõputöö koostamise käigus on autor põhjalikumalt andmeid kogunud ja uurinud arvutusmudelis kasutatavaid tegureid mõjutavaid Eesti geograafilisi iseärasusi ja iseloomulikke keskkonnatingimusi. Analüüsitud on pikaaegseid välisõhu suhtelise õhuniiskuse ja sademete hulga Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmeid, 5 viimase aasta CO2 sisalduse loodusliku keskkonna Eesti Keskkonnauuringute Keskuse mõõteandmeid, millest on prognoosmudeli sisendiks tuvastatud keskmised ja keskmised ebasoodsad väärtused. CO2 sisalduse linnatingimustest esialgse ülevaate saamiseks viidi läbi lühiajalised mõõtmised, mis ei andnud oluliselt erinevaid tulemusi võrreldes loodusliku keskkonnaga. Autori koostatud karboniseerumise keskkonnaklasse eristava arvutusmudeli põhjal selgub, et kõige enam mõjutavad karboniseerumist tsemendi klass, betoonisegu vesitsementtegur, järelhooldusaeg ning betoonkonstruktsioonide märgumise tegur. Koostatud arvutusmudeli tulemuste võrdluseks viidi lõputöö raames läbi karboniseerumissügavuse mõõtmised Põhja-Eesti seitsmel sillal/viaduktil. Võrdlustulemused olid ootuspärased ning keskmiste ja keskmiste ebasoodsate väärtustega prognoosmudeli tulemused jäid valdavalt pessimistlikumaks kui mõõtetulemused, seega võib prognoosmudeli teostatud võrdluse korral usaldusväärseks lugeda. Mahupiirangutest tulenevalt, ei ole käesoleva lõputöö raames keskendutud selgepiiriliste karboniseerumisest tulenevate kaitsekihtide määramisele, vaid välja töötatud arvutusmudel ning selle põhjal avaldatud tulemused on hea alus täpsustatud kaitsekihtide määramiseks. Lõputöö suureks60 väärtuseks võib lugeda esimese fundamentaalse etapi läbimist teel betooni vastupanuklasside väljatöötamisele ning projekteerijate töö lihtsustamisele.Nimetus Avatud juurdepääs Jõudude projektsioon(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Lellep, Karinekraanisalvestus Lensoo vahendigaNimetus Avatud juurdepääs Kolleegilt kolleegile (12.2019) - Karin Lellep(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Lellep, KarinRühmad, õpijuhis, ajakava Moodle'is.Nimetus Piiratud juurdepääs Liit- ja virtuaalreaalsuse rakendatavus ehitusvaldkonna näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kompus, Henri; Lellep, Karin; Egert-Ronald PartsKäesolevas lõputöös käsitleti liit- ja virtuaalreaalsust ning nende kasutatavust ehitusvaldkonnas olemasolevate lahenduste näitel. Lõputöös uuriti liit- ja virtuaalreaalsuse olemust ning tööpõhimõtteid. Segunenud reaalsuse vorme on kokku kuus: vähendatud reaalsus ja -virtuaalsus, muudetud reaalsus ja –virtuaalsus ning liitreaalsus ja -virtuaalsus. Virtuaalreaalsusi on neli: süübe-, töölaua-, CAVE - ja simulatsiooni virtuaalreaalsus. Keskkond kuvatakse sise- või välitingimustesse nutitelefoni, tahvelarvuti, liit- ja virtuaalreaalsuse prillide ning peakomplektidega. Keskkondade vaatlemiseks on vaja positsioneerida seade, et rakendus saaks arvutada mudeli ettenähtud asukohta ning kuvada ekraanile. Nutiseadme GNSS positsioneerimise katsel saadi seadme asukoha täpsuse mediaaniks 4,2 meetrit, millest parim oli 0,88 meetrit. Uuringu autorid valisid välja ehitusvaldkonnaga seotud liitreaalsuse rakendused, mille kohta tehti teste ning parimatega viidi läbi täiendavad testid. Parimate rakenduste (Augment, Urbasee ja ARMedia Player) testimiseks kasutati nelja erinevat mudelit, mida katsetati sisetingimustes markeril ja välitingimustes GNSS abil. Erinevate mudelite katsetamisel saadi teada, et rakendused toimivad markeril väga hästi ning välitingimustes olenes tulemus seadme tehnilistest näitajatest. Töös on kirjeldatud mudeli formaatide üleviimist liitreaalsuse rakendustesse. Virtuaalreaalsuse rakendused on mõeldud peamiselt jooniste ja mudelite vaatamiseks või joonestamiseks. Kui hetkel arendusfaasis olevad tunnusepõhised märkimisväärsete tehnoloogiliste uuendustega jälgimismeetodid (nt sügavuse tajumine, reaalajas keskkonna skaneerimine jne) ja nendel baseeruvad seadmed saavad tavakasutajale kättesaadavaks, siis on oodata hüppelist arengut liit- ja virtuaalreaalsuse kasutatavuses ehitusvaldkonnas.Nimetus Piiratud juurdepääs Merekonteineri klaasfiibriga tugevdatud põrandalaudade katsetamine TTK laboris(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Tõnson, Sigrid; Lellep, Karin; Martti KiisaLõputöös on katseliselt uuritud merekonteineri põrandakonstruktsioonide erinevaid lahendusi. Selleks valmistati fragment konteineri põhjast mõõtudega 1,7×2,6 m, et imiteerida võimalikult tõetruud olukorda. Katsed viidi läbi TTK mehaaniliste katsetuste laboris. Kokku teostati 32 katset, neist pooled olid purustavad. Töös vaadeldi nelja erinevat põrandalauatüüpi, millest kolm oli armeeritud klaasfiibriga. Katsetused hõlmasid kolme erinevat tüüpi eksperimente: 1) Põrandalaua paindetugevuse määramine. See viidi läbi eelkõige eesmärgil, et võrrelda neid järgneva tootearenduse käigus väljatöötatavate uute lahendustega (kuna ettevõttel on plaanis jätkata vastavate katsetustega). Vaatamata suhteliselt väikestele katsete arvule (mistõttu ei ole võimalik teha põhjalikumat statistilist analüüsi) võib öelda, et kõikidel armeeritud põrandalaudadel toimus purunemine sarnase koormuse juures (katsetulemuste mediaani järgi hinnates), mis ületas paarikümne protsendiga armeerimata põrandalaua kandevõime. 2) Põrandalaua mittepurustav katsetamine vastavalt tegelikule olukorrale. Selle käigus koormati põrandalaudu viis korda sarnaselt konteineri standardikohasele vastuvõtuprotseduurile tehases. Kuna selline standardkatse viiakse läbi umbes kaks korda väiksema koormuse juures, kui on põrandalaudade tegelik kandevõime, siis jäi põrandalaudade netoläbipaine paari millimeetri piiridesse. Niivõrd väikeste deformatsioonide korral käitusid kõik põrandalauad suhteliselt sarnaselt ja arvestatavaid erisusi välja tuua ei saa. 3) Põrandalaua purustav katsetamine vastavalt tegelikule olukorrale. Testi käigus purustati põrandalauad, et fikseerida konstruktsiooni tegelik kandevõime piirseisundis. Purustavatel põrandakatsetel ilmnes selgelt, et armeeritud põrandalaudade korral tekkis praksuv heli märgatavalt hiljem võrreldes armeerimata põrandatüübiga. Samuti on täheldatav, et armeeritud põrandalauad purunesid suurusjärgus paarkümmend protsenti suurema koormuse juures, kui armeerimata põrandalaud, ületades umbes kaks korda standardis nõutavat kandevõimet.Nimetus Avatud juurdepääs Näide 2 graafiline lahendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Lellep, KarinTeoreetilise mehaanika konspekti osaNimetus Avatud juurdepääs Puidust I-talade painde- ja nihkekandevõime empiiriline uurimine kolmandas kasutusklassis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Peterson, Jaanus; Lellep, Karin; Kiisa, MarttiKäesolevas lõputöös uuriti katseliselt Masonite tüüp H200 kergtalade nihke- ja paindekandevõimet esimeses ja kolmandas kasutusklassis. Nihkekandevõime katsete tulemused ja purunemispildid olid nii esimeses kui ka kolmandas kasutusklassis ootuspärased. Paindekandevõime katsete tulemused esimeses kasutusklassis olid ootuspärased, aga kolmandas kasutusklassis ilmnes, et määravaks sai erinevalt esimeses kasutusklassis tehtud katsetest hoopis survevöö purunemine. Survevöö purunemise tingis, hoolimata C30 tugevusklassi puidu suuremast survetugevusest võrreldes tõmbetugevusega, puidu niiskumisel kahanev survetugevus ja katsekeha kiivumine. Katsetulemuste analüüsi käigus arvutati katsetulemuste alusel põik- ja paindekandevõime statistilised piirväärtused 95% tõenäosusega (5-protsentiil). Piirväärtuste järgi leiti niiskuse ja koormuse kestuse mõju arvestav modifikatsioonitegur kmod nii esimesele kui ka kolmandale kasutusklassile, mis annab võimaluse hinnata katsekehade nihke- ja paindekandevõimet nimetatud kasutusklassides. Kuna standardis EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 puudub katsekeha puitlaastplaadist seinale rakendatav kmod väärtus kolmandas kasutusklassis, annab käesolev töö empiirilise esialgse kmod väärtuse, mis on vajalik normatiivse nihkekandevõime teisendamisel arvutuslikuks. Katsekeha arvutuslik paindekandevõime on standardi järgi leitav, kuna saepuidust vöödele on antud kmod tegur ka kolmandas kasutusklassis. Katsete tulemusel leitud tegurid ja nende võrdlemine standardis EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 toodud teguritega kinnitas töös kasutatud metoodika sobivust ja näitas, et tegurite suhted ning väärtused on empiiriliselt õiges suurusjärgus Tuginedes eelpool toodud andmetele on võimalik hinnata märgunud Masonite kergtala tüüp H200 kandevõime vähenemist ja vastavalt lõputöös toodud tulemustele otsustada milliseid meetmeid (koormuse vähendamine, ümberpaigutamine, toestamine) tarvitusele võtta, kui talad on paiknenud kolmandas kasutusklassis. Edasiste uuringute käigus tuleks täiendavate katsete abil täpsustada vastavaid modifikatsioonitegureid, viies katseid läbi erinevates koormuse kestusklassides ja veelgi ekstreemsemates kolmanda kasutusklassi tingimustes. Samuti tuleks uurida, kas katsekehade märgumine on mõjutanud nende kandevõimet peale niiskuse välja kuivamist ja kuidas mõjutavad kandevõimet bioloogilised tegurid ning katsekehade läbikülmumine.Nimetus Piiratud juurdepääs Raudbetoonkonstruktsioonide mittepurustavate mõõteseadmete tulemuste valideerimine etalon katsekehal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Peterson, Rain-Erik; Lellep, Karin; Kiisa, MarttiKäesoleva lõputöö raames uuriti mittepurustavaid meetodeid ja valmistati katsekeha, millega uuriti mittepurustavate mõõteseadmete Proceq Profoscope+, Proceq Profometer 600 ja Hilti PS 1000 X-Scan mõõtetulemusi. Lõputöös on antud erialakirjanduse abiga ülevaade erinevatest mittepurustavatest meetoditest raudbetoonkonstruktsioonide uuringuteks. Kirjeldati mittepurustatavaid meetodeid nagu põrkevasara, müüontomograafia, termograafia ultraheliimpulsi, elektromagnetimpulsi, SonReb-i, elektrilise takistuse ja radari meetoditele. Elektromagnetimpulsi meetodil töötavate seadmetega Proceq Profoscope+ ja Proceq Profometer 600 katsetati mõõteseadmete usaldusväärsust betoonist kaitsekihi mõõdistamisel ja katseseeria lõpuks arvutati välja veaprotsent, mis tekib erinevate varda läbimõõtudega mõõdistades. Mõõtetulemused olid järgmised: • Mõõteseadmetega oli võimalik tuvastada terasvardaid ja mõõdistada nende kaitsekihte kasutusjuhendites toodud piirväärtuste ulatuses. • Korrektse terasvarda läbimõõdu sisestamisel mõõteseadmesse ei suutnud mõõteseadmed anda õiget kaitsekihi paksuse väärtust. Korrektne tulemus saadi reaalsest katsekehas asetsevast terasvarda läbimõõdust 2 mm suurema või väiksema valimisel. Selle põhjuseks on ilmselt varda ribid, mille puhul mõõteseade võib armatuurvarrast tuvastada suurema või väiksemana. • Vastavalt kasutusjuhendile ei suuda Proceq Profoscope+ 57 mm kaitsekihiga pinnalt tuvastada väikese sammuga terasvardaid, mida kinnitab ka läbiviidud katse. • Kummagi mõõteseadme puhul ei olnud võimalik tuvastada terasvardaid 107 mm kaitsekihiga pinnalt tõenäoliselt liiga suure kaitsekihi paksuse tõttu. • Suuremate läbimõõtude sisestamisel mõõteseadmesse häirisid mõõtetulemusi seadme magnetväljas asetsevad teised terasvardad, mis asusid mõõdistatava varda läheduses või risti üle selle. Radari põhimõttel töötava Hilti PS 1000 X-Scan seadmega loodi kehast 3D mudel ja seda analüüsides oli nende tegelikku asukohta teades võimalik tuvastada katsekeha sisse paigutatud kaablihülsid, puitprussi ja vahtpolüstüreeni. Radari põhimõttel töötava seadmega jõuti järgmiste tulemusteni: • Hilti PS 1000 X-Scan seadmega loodud 3D mudelis suutis seade ülemises kihis tuvastada kõik terasvardad. Pealmises kihis asetsevad terasvardad varjestasid ära mudeli alumised kihid, mistõttu alumisi kihte 3D mudelis näha ei olnud. • Konstruktsiooni paksust seade tuvastada ei suutnud. Suurel määral mõjutasid elektromagnetimpulsi meetodil töötavaid seadmeid mõõtetulemusi naabervaraste samm ning betoonkaitsekihi paksus, mille suurenedes sattus mõõteseadme elektromagnetvälja naabervardaid, mis hakkasid mõõtetulemusi häirima. Täpsete mõõtetulemuste saamiseks tuleb järgida mõõteseadmete kasutusjuhendites toodud piirväärtusi. Antud lõputöös käsitleti kolme mõõteseadet, kuid tulevikus saaks valideerida katsekeha peal ka teiste töös välja toodud seadmete mõõtetäpsust.Nimetus Avatud juurdepääs Sisejõuepüüride konstrueerimine - joonkoormusega lihttala(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Lellep, Karinjuhitav slaidi animatsioonNimetus Avatud juurdepääs Sisejõuepüüride konstrueerimine - punkt- ja joonkoormusega lihttala(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Lellep, Karinjuhitav slaidi animatsioonNimetus Avatud juurdepääs Sisejõuepüüride konstrueerimine - punktkoormusega lihttala(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Lellep, Karinjuhitav slaidi animatsioonNimetus Avatud juurdepääs Tallinna Tehnikakõrgkooli toimetised nr 24(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Parts, Egert-Ronald; Lellep, Karin; Kiisa, Martti; Traumann, Ada; Peets, Teele; Kuusk, Margit; Kivistik, Jane; Šverns, Peter; Koch, Rein; Paap, Leena; Hintsov, Tõnis; Janno, Jelizaveta; Nõuakas, KatiTTK toimetised nr 24 annab ülevaate uurimistööde rühmade teostatud uuringutest. Kõik artiklid on uurimistööde rühmade juhtide vastastikku retsenseeritud.Egert-Ronald Parts, Karin Lellep ja Martti Kiisa on artiklis käsitlenud visualiseerimistarkvarade kasutamisel esinevaid probleeme, mis on tingitud nii piiratud funktsionaalsusest, visualiseerimise kvaliteedist kui ka kasutusmugavusest.Ada Traumann, Teele Peets, Margit Kuusk ja Jane Kivistik on seadnud oma artiklis käsitletava uuringu eesmärgiks analüüsida mõõtmistulemusi vastavalt rahvusvaheliselt ühilduvatele antropomeetrilistele andmebaasidele ja NATO riikide suurustabelitele.Peter Šverns käsitleb oma artiklis koordinaatmõõtemasinate rakendamist tööstuses.Rein Kochi ja Leena Paapi artikkel annab ülevaate maapinnaõhu radoonikontsentratsiooni võrdlusmõõtmistest, mille eesmärgiks on TTKs väljaarendatava radoonilabori loomine, et tulevikus teostada radoonimõõteaparatuuri võrdlusmõõtmisi teistele organisatsioonidele ja pakkuda ka laiemalt radoonimõõtmise ja spetsialistide koolitamise teenust.Tõnis Hintsov, Jelizaveta Janno ja Kati Nõuakas on artiklis selgitanud võimalusi Eesti transpordisektori kasvuhoonegaaside vähendamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Tehnilise mehaanika e-kursuse tutvustus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Lellep, KarinAasta e-kursuse nominent 2017Nimetus Avatud juurdepääs Tehnilise mehaanika põhialused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Lellep, KarinThis is the latest version of this item.Nimetus Piiratud juurdepääs Tormitoa suvila konstruktiivne projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kuldja, Anre; Lellep, KarinKäesoleva tööga koostati Tormitoa suvila põhiprojekt. Lõputöö käigus teostati arvutused kande- ja kasutuspiirseisundis, vormistati projekti seletuskiri ning valmisid joonised, töö mahtu ei kuulunud vundamentide ega sokli konstruktsioonide arvutused. Konstruktiivselt ei pidanud hoone mõõtmeid, ega kandvaid osasid oluliselt muutma. Ainukeseks muudatuseks kogu projektis oli viilkatuse lahendus, milleks valiti harjatalaga viilkatus. Algne lahendus ilma harjatalata ja terastõmbidega varianti ei tahetud. Ilma harjatalata ja terastõmbidega variant oleks projekti teinud keeruliseks ning riskantsemaks. Samuti leidis arhitekt väljanägemiselt ilusama lahenduse harjatala ja postidega variandile. Arvutuste tulemustena on katusesarikate mõõdud 95x195 mm, harjatala mõõdud 2x70x220 mm. Harjatala arvutustel on lähtutud sellest, et tegu oli C24 tugevusklassiga ja seepärast ei ole võimalik 13,7 m tala ühes tükis saada. Tala tuleb monteerida kahest ristlõikest. Silluste mõõdud on vastavalt erinevatele koormustele 45x95 mm, 45x145 mm ja 70x145 mm. Põrandatalade ristlõike mõõdud dimensiooniti 95x195 mm. Lõputöös lahendati graafiline osa, milles on kuus plaani, üks hoone arhitektuurne lõige, 11 sõlme ning viis konstruktiooni lõiget.Nimetus Piiratud juurdepääs Ultrahelimeetodi kasutamine betoonis esineva prao sügavuse määramiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Aas, Kadi; Lellep, Karin; Martti KiisaLõputöös on uuritud ultraheliseadme kasutusvõimalust betoonkonstruktsioonide pragude sügavuse määramisel. Töö baseerub mõõteseadmel Proceq Pundit Lab+, mida TTK ehitusteaduskond kasutab ehitiste seisukorra hindamisel. Töös on antud ülevaade erialakirjanduses toodud meetoditest prao sügavuse arvutamiseks ning viidud läbi ulatuslik katseseeria, mille käigus teostati üle 2000 mõõtmise. Erinevate mõõtemeetodite ja seadme testimiseks valmistati betoonist proovikehad mõõtmetega 200×200×800 mm, millele projekteeriti sisse kindla sügavusega praod (2, 4, 6 ja 8 cm). Ultrahelimõõtmiste alusel määrati laine levimise kiirus betoonis ning määrati pragude sügavused. Laine levimise kiirus betoonis määrati otsese mõõtmise teel nii, et andurid paiknesid prisma vastaspindadel ning pragude sügavuste määramiseks teostati ultrahelimõõtmisi katsekeha pealmiselt pinnalt. Heli levimise kiiruse määramisel betoonis jõuti järgmiste tulemusteni: • heli levimise kiiruse puhul on kõige õigem kasutada kõikide võrreldavate mõõtetulemuste maksimumväärtust, sest laine läbib materjali alati kõige lühemat teed pidi ning seejuures on laine levimise kiirus suurim; • heli leviku kiiruse määramisel ei tohiks kasutada miinimumväärtust, kuna betooni mittehomogeensus võib põhjustada signaali teekonna pikenemist; • ühe päeva vanusel betoonil oli heli leviku kiirus aeglasem, kuid sellest järgnevatel mõõtmistel jäi vahemikku 4500-4800 m/s; • alates 28-päeva vanustest katsekehadest on heli leviku kiirus betoonis praktiliselt konstantne. Prao sügavuse määramiseks mõõdeti laine levimise kiirus pinnalt mõõtmisel andurite neljas erinevas asetuses. Saadud tulemuste alusel arvutati prao sügavus kolmel erineval meetodil: • Meetod 1 andis prao sügavuse määramisel suhteliselt usaldusväärsed lõpptulemused. Seejuures sai selle meetodiga määrata pragude sügavust ka alla 4 cm sügavuse korral. Alates 4 cm prao sügavuse korral jäi viga üldjuhul 1 cm piiridesse. Siiski tuleb arvesse võtta asjaolu, et tegemist oli keskkonnamõjude tõttu kahjustamata betooni pinnaga. See on tähtis aspekt, kuna see meetod eeldab sama heli leviku kiirust betooni pinnal ja betoonkeha sees, mis vanemate betoonkonstruktsioonide korral ei pruugi olla täidetud. • Meetod 2 ei ole alla 4 cm sügavuste pragude määramiseks piisavalt täpne, kuid on edukalt rakendatav alates 6 cm sügavustest pragudest. Seejuures jäi viga enamasti 1,5 cm piiridesse, olles 8 cm prao sügavuse korral vaid mõned millimeetrid, ületades sellega ka meetodit 1. • Meetod 3 vajab erialakirjanduse põhjal täiendavat statistilist andmete töötlust ja iteratsioonimeetodite kasutamist. Antud lõputöö piiratud mahu tõttu neid ei vaadeldud, kuid olemasolevate mõõteandmete põhjal on seda võimalik edaspidi uurida. Vaadeldud meetoditest on just meetod 3 kõige universaalsem, kuna võimaldab mõõtmisel kasutada väga erinevaid mõõtebaasi pikkuseid. Samas on meetod 3 eriti tundlik valesti valitud mõõtebaasi suhtes. Väga paljudel juhtudel prao sügavuse arvutamise valemid ei toiminud. See probleem on põhjustatud laine levimise kiiruse mõõteveast ning andurite paigaldamise ebatäpsusest. Probleem esines pigem väiksema sügavusega pragudel (alla 4 cm), sest sellisel juhul on kahe mõõtetulemuse erinevus väga väike ning mõõteviga võib olla sellest suurem. Mõõteseadme suhteliseks veaks on soovitatav kasutada väärtust ±1% ning arvestada, et andurite paigutamise täpsus on vahemikus ±2 kuni ±4 mm (sõltuvalt mõõtetööde läbiviija vilumusest ning katse läbiviimise tingimustest). Tuleb eraldi rõhutada, et prao sügavuse määramine on eriti tundlik andurite paigaldamise täpsuse suhtes ja võimalusel tuleks vältida andurite asukoha muutmist ühe mõõteseeria jooksul.Nimetus Avatud juurdepääs Vooluveekoguga ristuvate rajatiste liigitumine ning nende seisund riigiteede näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-02) Aruste, Kristel; Valter, Olari; Lellep, KarinAastal 2022 tehtud truupide ülevaatuste tulemusi analüüsides selgus, et suur hulk silla elementidega konstruktsioone oli liigitatud truubiks, ainult seetõttu, et nende piki tee telge mõõdetud pikkus oli alla kolme meetri. Silla elementidega truupide seisund oli kehv, kuna nende korrashoiule ei oldud varasemalt piisavalt tähelepanu pööratud, sest määruste kohaselt ei ole vaja truupide seisundit regulaarselt kontrollida. Varasemalt oli jälgitud riigiteedel truupide voolusängi seisundit - kas esineb setteid ning kui suurel hulgal, kuid konstruktsiooni enda seisund oli jäänud tagaplaanile. Et hinnata truupide seisukorda ja teha kindlaks, kas silla truubist eristamine on pikkuse järgi piisav loodi truupide hindamise süsteem, mis võimaldaks täpsemini hinnata truubi kõikide elementide seisukorda. Loodud hindamissüsteemi on võimalik kasutada ka edaspidi truupide seisundi hindamiseks, juhul kui on vaja täpsemat informatsiooni truubi seisukorra kohta. Ülevaatuste käigu selgus, et truupide registris oli sildu, mis olid oma pikkuselt kolm meetrit või rohkem. Silla pikkust on arvestatud vahepeal kaldasammaste esiseinte vahelisest kaugusest ning kui see mõõdetav pikkus oli alla kolme meetri siis liigitati selline sild truupide hulka ning kui hakati mõõtma silla pikkust kaldasammaste riiglite tagaseinte tagant siis oli jäänud osa sildu eelnevalt mõõdetud mõõdu järgi juhusliku vea tõttu truubiks. Selgus, et truupide korrashoid vajab edaspidi suuremat tähelepanu. Konstruktsioonide juures võis märgata võsa ja/või puude kasvamist truubitoru nõlvakindlustustel ja truubitoru servades, mis oli kaasa aidanud truubitoru päiste kiiremale lagunemisele. Varasemalt truubiks liigitatud sildade betoon oli lagunenud mitmel sillakonstruktsioonil, ka sellele oli lagunemisele oli kaasa aidanud võsa või puude kasvamisest otse konstruktsioonide peal. Ülevaatuste tulemuste analüüsi järeldus on, et silla truubist eristamine pikkuse järgi ei ole piisav, sest ava pikkuse järgi liigitades truupe ja sildu, liigitub osa sillakonstruktsioone truupideks ning kuna truupide arv riigiteedel on suur võivad sillakonstruktsioonid truupide hulgas jääda õigeaegse hoolduseta. Kui määruse kohaselt on hetkel sild üle kolme meetri pikkusega, truup alla kolme meetrise läbimõõduga, siis edaspidi võiks sildu truubist eristada konstruktsiooni järgi. Edaspidine liigitus võiks olla järgnev: • Sild on seinte, võlvi ja laega konstruktsioon, mille puhul toimub jõudude koondamine konkreetsetesse arvutatavatesse piirkondadesse. Sildadele omased elemendid on veel vuugid, tugiosad, veeviimarid, hüdroisolatsioon ning monteeritavad terasplaadid. • Truup on sümmeetrilise läbimõõduga lülidest või pideva tootmise toimega rajatud elementidest konstruktsioon, mille puhul toimub jõudude ümbersuunamine kogu perimeetri ulatuses. Truubitoru materjaliks on üldjuhul betoonlülid, plastik või keerdõmblusega teras. Truupi iseloomustab kõige paremini kogu ümbermõõdu ulatuses ühtlase ja jätkuva materjali kasutamine. [22] Aastal 2022 loodud truupide hindamissüsteemi abil oli võimalik võrrelda hinnatud truupide seisundit, kokku panna truupide remondinimekiri ning oli võimalik kõikide hinnatud truupide hulgast leida ka truubid, millel oli vaja ainult hooldustöid teha. Uut truupide hindamissüsteemi on võimalik kasutada ka edaspidi juhul kui on vaja detailsemat informatsiooni truubi konstruktsioonide seisundi kohta.