Sirvides Autor "Lepp, Triinu" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kergliiklejatele ohutuse tagamise meetmete analüüs Tallinna tänavatel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-26) Lepp, Triinu; Mill, Tarvo
    Pidev arendus on muutmas Tallinna kergliiklejatele sõbralikuks. Rohkem on hakatud tähelepanu pöörama kergliikluse edendamisele ning ühistranspordi kasutusvõimaluste suurendamisele. Tänavate renoveerimisel ja ehitamisel pannakse lõpptulemuse suurem rõhk liiklemise võimaluste parendamisele kergliiklejatele, tähtsamad asukohad linnas ja linna ümbruses ühendatakse omavahel kergliiklusteedega. Ehitatakse uusi kergliiklusteid, mis võimaldavad kiiremini liikuda erinevate linnaosade vahel. Kuigi leidub veel kohtasid, kus on vaja pöörata tähelepanu kergliiklejate heaolule – mõelda läbi tänavavõrgustik, ehitada uus tee või renoveerida olemasolev. Üldisemas pildis võib öelda, et Tallinn on muutumas kergliiklejatele sõbralikuks. Rohelisele eluviisile rõhku pannes üritatakse populariseerida kergliiklust ja ühistranspordi kasutamist. Uute kergliiklusteede ehitamine ning olemasolevate renoveerimine meelitab inimesi kasutama alternatiivseid liikumisvõimalusi. Piisavalt laiad kergliiklusteed hoiavad jalgratturid autoteelt eemal ning see annab piisavalt ruumi liikumiseks kõikidele kergliiklejatele. Et vähendada autode kasutamist linnades, on linna piiridel „pargi ja reisi“ parklad, kus autojuhid saavad oma masina jätta ning jätkata liiklemist temale meelepärase vahendiga. Ühistranspordi eelistamiseks on loodud uusi bussiliine, mis ühendavad erinevaid linnaosasid, vajamata selleks ümber istumist. Lõputöö autor märkas, et põhilisteks probleemideks Tallinnas on autostumine, talihooldus kergliiklusteedel ja kergliiklejatega arvestamine liikluses. Autostumine mõjutab üldist liiklust, parkimist ja kergliiklust. Linnapildi parendamiseks on vaja leida lahendusi, et tänavatel ja majade ümbruses pargiks vähem autosid või oleks neil piisavalt parkimiskohti, et inimesed ei peaks vajalikuks parkida näiteks kõnniteel. Lahenduse leidmine sellele probleemile peaks olema Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üheks eesmärgiks. Samuti on vaja mainida probleemset teede hooldust ja seda eriti talvisel ajal. Vallide lükkamine kergliiklusteedele või nende hooldamata jätmine võib tekitada kergliiklejatele vajaduse liikuda sõiduteel. Linnas sõiduteel liikuv inimene võib aga ohtu seada enda ja teiste elu. Igapäevaselt vajab suuremat kontrolli liikluses toimuv. Autoliikluses ei ole kiiruse ületamine, alkoholi- ja narkojoobe kontrollimine ainsad asjad, mis vajavad kontrollimist ja karistamist. Reguleerimata ülekäiguradadel teeb kergliiklejatele muret ohutu tee ületamine. Suuremat tähelepanu on vaja pöörata autojuhtide käitumisele ülekäiguradade juures. Olles analüüsinud Tallinna tänavatel toimunud kergliiklust, teeb lõputöö autor järelduse, et olukord kergliikuses on hakanud muutuma paremuse poole. Uute teede ehitamine ning vanade korrastamine on pidevalt töös. Ohutu liiklemise tagamiseks on võetud kasutusele erinevaid meetmeid, aga kõige kindlam saab olla siis, kui alustada liikluskasvatusega varakult. Lastele tuleb selgeks teha liiklusreeglid ning õpetada enda ohutuse tagamise meetmeid. Täiskasvanutel tuleb õppida austama ja akepteerima enda ümber toimuvat. Alati tuleb meeles pidada, et ohutus algab liiklejast ning kindel saad olla ainult enda käitumises liikluses.