Sirvides Autor "Liblik-Tito, Livika" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Materiaalse põhivara arvestus ettevõtte OÜ H7/h6 näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-11) Liblik-Tito, Livika; Nukka, AveEttevõtte tegevuse aluseks on vara olemasolu. Tulenevalt muudatustest Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja raamatupidamise seaduses on põhivara arvestus avardunud, millest lähtuvalt on vaja ka pidevalt uuendada ja täiendada ettevõtte raamatupidamisarvestust. Viimati täiendati RTJ 5 2019. aastal. Materiaalse põhivara õige kajastamine on vajalik selleks, et ettevõtte amortisatsioonikulu poleks üle- ega alahinnatud ning seeläbi poleks moonutatud ettevõtte aruandeaasta kasum/kahjum näitaja. Tavapäraselt valitakse põhivarade amortiseerimiseks lineaarne meetod, kuid sageli ei kaaluta teisi olemasolevaid meetodeid. Antud teema on valitud kuna materiaalse põhivara arvestus on ettevõtte raamatupidamises üks oluline osa ning moodustab uuritavas ettevõttes H7/h6 üle poole varadest. Samuti oleks vajalik lähemalt uurida, kuidas toimub põhivara arvestus OÜ H7/h6 Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada materiaalse põhivara arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile OÜ H7/h6 näitel ning vajadusel anda soovitusi materiaalse põhivara arvestuse parendamiseks. Eesmärgini jõudmiseks oli vaja täita järgmised ülesanded: • Selgitada välja materiaalsete põhivarade arvestamise ja raamatupidamises kajastamise teoreetilised lähtekohad lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist ning teha järeldusi käsitletud teemade osas; • kavandada empiirilise uuringu metoodika ning kirjeldada uurimisstrateegia; • selgitada välja materiaalse põhivara arvestuse kord ettevõttes; • võrrelda uuritava ettevõtte H7/h6 põhivara arvestuse vastavust esimeses peatükis kirja pandud teooriale; • anda hinnang materiaalsete põhivarade arvestamise vastavusele uuritavas ettevõttes H7/h6 Eesti finantsaruandluse standardile ning vajadusel teha ettepanekud ja soovitused ettevõtte põhivarade arvestuse parendamiseks. Käesolevas lõputöös analüüsitakse võimalusi ja antakse eluea analüüsist ja seejärel erinevate amortisatsioonimeetodite kasutusest ning lõpetuseks ettepanekud edasiseks amortisatsiooni arvestamiseks. Eluea analüüsimiseks võeti vaatluse alla treipink, mille elueaks on määratud viis aastat ja ülevaade läbiviidud töö tulemustest. Kõigepealt tehakse järeldused põhivara erinevate amortisatsioonimeetodite 54 kasutamise rakendatakse lineaarset arvestusmeetodit. Analüüsides seadme tegelikke töötunde, siis selgus, et nende koormatus viieaastasel perioodil on keskmiselt 57%. Lineaarse meetodi puhul kantakse treipink kuluks viie aasta jooksul, kuid kui võrrelda seda seadme tegeliku töömahuga (300 000 töötundi), ei tee masin viie aasta jooksul nii palju töötunde (167 900 töötundi). Vastavalt sellele järeldab lõputöö autor, et vaadeldavale seadmele võiks rakendada pikema eluea. Kulude õiglaseks jaotamiseks võiks määrata seadme elueaks kümme aastat, mis võimaldaks kulusid pikema perioodi vältel ühtlasemalt jaotada. Järgnevalt viis autor läbi vaatluse alla oleva treipingi amortisatsioonimeetodite analüüsi. Seadme elueaks määras autor kümme aastat. Iga meetodi puhul kantakse määratud perioodi jooksul kuluks kogu soetusmaksumus. Lineaarse meetodi puhul kantakse igal aastal kuluks konstantne summa, tegevusmahul põhineva meetodiga oleneb kulumi suurus tegevusmahust. Seadme amortisatsioonikulu arvutustest ilmnes, et lineaarse ja tootmismahu meetodiga saadud tulemused ei erine üksteisest suurel määral. Kui vaadelda antud ettevõtte töötunde, siis on näha suhteliselt stabiilset toodangumahtu aastate lõikes. Tegevusmahul põhineva amortisatsioonimeetodi korral kaasnevad järgnevad probleemid: • ressursimahukas, seadme tegevusmahtu peab jälgima • raamatupidamistarkvara arendus uue meetodi kasutamiseks • süsteemiarendus, et saada kätte kõik vajalikud andmed Lõputöö koostamisel oli üheks eesmärgiks näidata seadme amortisatsioonikulu läbi seadme tegevusmahu. Selle analüüsi tulemusena jõudis autor seisukohale, et saadud tulemused ei erinenud palju lineaarse meetodiga arvestatud näitajatest, tingimusel, et mõlema meetodi puhul on seadme elueaks määratud 10 aastat ja tootmismahud püsivad aastate jooksul stabiilsed. Kuigi tegevusmahul põhineva amortisatsioonimeetodi kasutamisel saaks kõige õiglasema kulude jaotamise, arvestades, aga selle meetodi ressursimahukust, leiab lõputöö autor, et selle meetodi kasutuselevõtt ei ole põhjendatud. Amortisatsioonimeetodite analüüs ei andnud piisavalt põhjust meetodi muutmiseks, küll aga leidis lõputöö autor, et seadmete puhul oleks õigustaud kasutada pikemat amortisatsiooniperioodi.