Sirvides Autor "Liivik, Marit" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Biolagunevatest jäätmetest kvaliteedinõuetele vastava komposti tootmine ja turundamise võimalused Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Liivik, Marit; Rüütelmann, MargitEestis tegelevad kompostimisega palju erinevaid ettevõtted – prügilad, jäätmekäitlusettevõtted, kohalikud omavalitsused (kalmistud ja jäätmejaamad) ja reoveesettekomposti tootvad vee-ettevõtted. Kõige rohkem kasutatakse Eestis aunkompostimist, kuid on kasutusel ka kott-, reaktor- ja trummelkompostimine. Aunkompostimise eeliseks teiste kompostimistehnoloogiate ees on see, et aunkompostimisel on kõige väiksemad rajamiskulud. Jaemüügis leidavatest kasvusegudest sisaldasid komposti pooled. Kõige rohkem esines hobusesõnnikut ning seejärel broilerisõnnikut. Aianduskauplused müüvad kallimaid ja enamasti komposti sisaldavaid kasvusegusid, ehituskauplused müüvad aga soodsamaid ja enamasti komposti mittesisaldavaid kasvusubstraate. Kasvusegude hindasid ja komposti sisaldust võrreldes seost näha ei ole. Kõige kallim on Matogard Biokompost (0,38 €/liiter), kuid seevastu komposti sisaldav Biolan Aiamaa Must Muld on kõige odavam (0,06 €/liiter). Eesti tarbijad ei ole harjunud jäätmekomposti kasutama, sest selle kvaliteet on kõikuv, kompost ei ole sertifitseeritud ja varasemalt ei olnud kompostile kasutusjuhised ega kvaliteedinõudeid. Kui suudetakse tagada komposti kvaliteet ja see seriftitseerida, siis tuleb suurt rõhku panna ühisele turundusele. Komposti kasutusvõimalused on hobiaias (kodumajapidamised), põllumajanduses ning haljastuses ja maastikukujunduses (haljastusettevõtted). Komposti turundamiseks on kaks varianti: müüa põllumajandusse või kodumajapidamistesse. Kõige suurem probleem turundamisel on komposti kvaliteet, mis erineb eri tootjate vahel, kuid turule tulemiseks peab kindlasti tagama püsiva kvaliteedi. Kvaliteedi tagamisel on igal ettevõttel vastutus, et kompost vastaks nõuetele. Lisaks sellele, peab tootja alati kaasa andma kasutusjuhised. EJKL Kompetentsikeskus on välja andnud kasutusjuhised, mis on saadaval nii voldikutena kui tekstina kolmele erinevale sihtgrupile – hobiaed, põllumajandus ning haljastus ja maastikukujundus. Kui seada eesmärgiks jaemüügis kodumajapidamistesse komposti müümine, siis peaks tarbijale komposti kasutamise lihtsustamiseks komposti pakendama valmissegudena. Kõige otstarbekam on pakendada 45 kuni 60 liitristesse pakenditesse, mis on tarbijate seas kõige eelistatumad. Pakendamisel tekivad lisakulutused pakkeliini soetamisel ja kompostisegude pakendamisel. Pakkimiseks vajalik masin oleks kasulik soetada mitme ettevõtte ühisel panustamisel, sest pakkeliinid on kallid ning ühe ettevõtte kompostitoodang ei pruugi olla piisavalt suur. Sel juhul tasuks kaaluda teisaldatava pakkeliini ostmist. Teiseks variandiks on osta mitme ettevõtte peale lokaalne pakkeliin ning kõik kompostid omavahel kokku segada. Sellisel juhul võib probleemiks osutuda kvaliteedi tagamine, sest kompostide tootmistehnoloogiad ja sisendmaterjalid on erinevad. Kõige suuremates kogustes kasutavad komposti haljastusettevõtted ja põllumajandus. Kui läbi viia sertifitseerimine, siis saab tarbijale kaasa anda tõendi, et kompost ei sisalda ohtlike aineid ega ületa piirväärtuseid. Sertifikaadi saamiseks peab kompost vastama „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõudetele”. See on eriti oluline mahetootjatele, kes on väga valivad väetiste suhtes, mida põllule panevad. Varasemate uuringute põhjal selgub, et kvaliteedinõuete täitmine, mis on esitatud määruses „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded”, ei tohiks Eesti ettevõtetele probleemiks olla. Nende nõuete täitmisel saavad jäätmekäitlusettevõtted, kes biolagunevatest jäätmetest komposti toodavad, jäätmest toote.