Sirvides Autor "Limberg, Martin" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tööjõuvajadus lõputööde põhjal
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Limberg, Martin; Hamburg, Pille; Enn Tammaru
    Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli lõputööde uurimise tulemusena selgus, et Eesti ehitusturul on ehitusspetsialiste seas ebasoodne osakaal. Antud tööde põhjal saadud oskustööliste osakaalud on reaalses tööelus olevatest erinevad. Analüüsi tulemusena selgus, et kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitajaid on liiga palju ning suurem puudus on puuseppadest. Mõne võrra väiksem on ehitusviimistlejate defitsiit. Keskkonnatehnika lukkseppasid on tulemuste põhjal vastavalt vajadusele. Kutsekooli lõpetanute arv antud lõputöö põhjal on vastavusse viimata reaalse tööjõuvajadusega. Tuli välja, et õpetatakse liiga palju ehitusviimistlejaid. Nende arvelt koolitatakse vähe puuseppasid, keskkonnatehnika lukkseppasid ja kivi-, ning betoonkonstruktsioonide ehitajaid. Väga madalale on langenud puuseppade osakaal. Lõputöö sissejuhatuses esitatud kahtlus kutsekoolide läbi mõtlemata hulga spetsialistide koolitamise osas osutus antud uuringu põhjal tõeks. Kuna lõputööde põhjal leitud osakaalusid ei saa väikese valimi tõttu piisavalt tõeseks pidada, siis tuleks läbi viia ehitustööliste kaarditamine ehitusobjektidel. Nii on võimalik saada reaalne tööliste üldine osakaal elamute ehitamisel. Nende tulemuste põhjal saab määrata kutsekoolidest tulevate spetsialistide arvu vastavalt erialale. Ehitustööliste kaardistamiseks on võimalus kasutada ehituserialadel õppivaid noori, keda saata vaatluspraktikale ettevõtetesse, kus üheks ülesandeks oleks üles märkida tööliste amet, töö ning arv vastavalt lõputöös kirjeldatud metoodikale. Teine variant on statistika koostajate ning ettevõtete vahelise koostööna kasutada väravasüsteeme, kus fikseeritakse tööliste sisenemine ning väljumine objektilt. Kolmas variant on nõuda uuritavate objektide alltöövõtjatelt igapäevase ehituspäeviku täitmist, kus rõhku panna tööliste arvule ning nende poolt tehtud tööle. Kuna EKI küsitluse põhjal selgus ettevõtete rahulolematus kutsekoolist tulevate õpilaste kohta, siis lõputöö autori üheks antud probleemi parandamise ideeks on suurem koostöö ehitusfirmade ning koolide vahel. Nii on ettevõtetel võimalus individuaalselt teatud õpilastega varakult koostööd teha. Hetke olukord näitab seda, et firmad eeldavad õpilastelt tööle tulles kohest valmisolekut, mis on liiga optimistlik, kuna ettevõtted, nende kultuur, arusaamad on erinevad ning kutsekoolid kõigi eripäradega arvestada ei saa. Kutsekoolide kvaliteedi tõstmiseks tuleks pöörata suuremat rõhku kutsehariduse reklaamimisele. Kutseõppeasutused ning nende reklaamimine tuleks atraktiivsemaks muuta. Kui antud idee realiseeruks ning vähemalgi määral huvilisi juurde tooks, suureneks konkurents ning seeläbi ka ehitusspetsialistide kvaliteet. Lisaks pakkus autor välja kaaluda kutseõppeasutuste rahastamissüsteemi muutmist õppijate arvu asemel tulemuspõhiseks.