Sirvides Autor "Lind, Helena" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Büroo ja kortermaja „Laev“ energiatõhususe analüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-06-22) Lind, Helena; Hamburg, Anti
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida milline on Eestis ainulaadne klaasfassaadiga B-energiaklassi (ETA) kuuluva büroo- ja eluhoone „LAEV― tarbimispõhine energiakasutus ja mis on hoone kaalutud energiaerikasutusmärgis (KEK) ning vajadusel teha ettepanekuid energiatõhususe tõstmiseks. Töö teoreetilises osas anti ülevaade hoonet teenindavatest tehnosüsteemidest – küte, jahutus, ventilatsioon, vee- ja elektrivarustus. Tehnosüsteemide põhjalik tundmine oli oluline eeldus Weblogi arvestite väljavõtete korrastamisel, töötlemisel ning analüüsi läbiviimiseks. Töös kasutatud lähteandmeteks olid ehitisregistrisse üles laetud kasutusloa ehitusdokumendid, Weblog arvestite väljavõtted, maagaasi arved ja arveldatud elektrienergia väljavõte kuude kaupa aastatel 2019 ja 2020. Kaalutud energiaerikasutuse (KEK) analüüsist selgus, et kõige enam tarbitakse energiat ruumide kütteks (54,7 kWh/m2a). Ruumide küte moodustab ligikaudu 57% kogu hoone energiatarbest. Kõige drastilisem erinevus ETA ja KEK võrdlusel esines maagaasi tarnel. ETA näeb ette, et aastane maagaasi tarbimine tippude katteks on suurusjärgus 4,2 MWh/a, kuid tegelike tarbimisandmete kohaselt kulub maagaasi 244,3 MWh/a. Antud teema vajaks põhjalikumat uurimist. Peamine põhjus, miks küttekulud uutes ja renoveeritud hoonetes ei realiseeru on kõrgem siseõhu ja ventilatsiooni sissepuhke õhu temperatuuri seadeväärtus kui standardkasutus seda ette näeb (+21 ºC). 1ºC seadeväärtuse küttetemperatuuri tõusu tähendab ligikaudu 5% kõrgemat kütteenergiakulu. Lisaks võib kütteenergiakulu tarvet suurendada elanike poolne sisekliima reguleerimine. Elamuosal on võimalik seadistada juhtimisdispleist maksimaalset ruumide kütte temperatuuri „setpoint― +30 ºC. Maksimaalne saavutatav temperatuur korteri 29 näitel 2020.a novembrist-jaanuarini keskeltläbi +24 ºC. Mida vähem hoone kasutajad saavad sekkuvad sisekliima mõjutamisse, seda energiatõhusamad ja optimaalsemad on süsteemid. Lõputöö raames arvutatud büroo-osa kaalutud energiaerikasutus (KEK) on 179 kWh/(m²a), mis vastab C energiaklassile ning elamuosal 147 kWh/(m²a), mis vastab samuti C energiaklassile. Hoone summaarne energiaerikasutus kuulub samuti C energiaklassi. Hoone arvutuslik energiatõhususklass B (113 kWh/m2a) ei realiseerunud, kuid arvestades asjaolu, et tegemist on 9-korruselise maast-laeni klaasfassaadiga büroo- ja eluhoonega, millele pole juurde liidetud taastuvenergiaallikat päikesepaneelide näol, võib antud tulemusega igati rahule jääda. On aktsepteeritav, et arvutuslik ja tegelik energiatarbimine hoones erinevad ühe klassi võrra. ETA kirjeldab projekteerimise faasis arvutuslikult leitud standardkasutustingimustele vastavat energiakasutust. Seevastu KEK kirjeldab juba rajatud hoone tegelikule tarbimisele vastavat energiakasutust. Sisuliselt on B energiaklass prognoos ning tegelik tarbimine ei ole tihti vastavuses standardtingimustega. Hoonete arvutusliku energiatõhusarvu mitterealiseerumine on küllaltki tavapärane ning väga aktuaalne teema. 2016. a läbi viidud uuringu kohaselt neljast vaadeldavast büroohoonest kolmel erines ETA energiaklass KEK energiaklassist vähemalt kahe klassi võrra. Äri- ja eluhoone „Laev― korterühistu juhatuse ootus oli välja selgitada, mis põhjustab suurt üldelektri tarbimist hoones. Käesoleva andmesisendi põhjal ei ole kahjuks võimalik anda sellele küsimusele konkreetseid vastuseid ja pakkuda välja lahendusi. Üldelektri tarbimise analüüsist selgus, et suurimateks üldelektri tarbijateks on fassaadi valgustus ja serveriruumid. Fassaadi valgustuse puhul võiks üle vaadata selle töösolemise aegprogramm, kuna fassaadi valgustus põleb ka päevasel ajal, mil see ei kanna eesmärki. Lisaks on hoone välialadele projekteeritud kokku umbes 163 m2 ulatuses välipõrandkütet, millest 50 m2 suuruse ala moodustab hoone kahe sissepääsu vaheline pind ja mille tööshoidmine kojamehe olemasolul ei pruugi olla vajalik. Samuti kontrollida, et välipõrandkütte temperatuuriprogramm ei oleks seadistatud liialt kõrgeks. Kuigi energiatõhusus keskendub täna veel hoone sisekliima energiaallikate tõhustamisele ja kütteenergiakadude minimeerimisele tõhusate tehnosüsteemide ja ehitusmaterjalidega kaudu, hakkab järk-järgult „Tarkade majade― ehitamisega muutuma üha aktuaalsemaks süsteemide soetamise ja ülalpidamisega kaasnevad kulutused, kus oma roll on ka pideval suuremahulise informatsiooni logimisel, selleks vajalike süsteemide ja serverite väljaehitamine, tööshoidmine ja haldamine. Weblog arvestite andmete korrastamise ja töötlemise põhjal võib öelda, et kriitiliselt tuleks üle vaadata arvestid ja nende poolt logitavad andmed ning luua süstematiseeritud arvestibaas. Kokkuvõtvalt, elektri energiakulu peaks olema kommunaaltarbijate kaupa eraldi mõõdetud. Süsteemist eemaldada arvestid, mille tarbimine on aastate lõikes 0 ja liita energia kasutusotstarvete kaupa arvestid, mille puhul ei kanna energiakulu üksikult vaatlemine olulist eesmärki (nt. koristajaruum, trepialused jms). Kõik need elektritarbijad, mida ETA arvutuses ei käsitleta, kuid mille hoone kasutajad kinni maksvad peaksid olema eraldi arvestitega mõõdetavad (nt. välivalgustus, liftid, väliküte, serveriruumid). Tegelik andmete kättesaadavus jääb oluliselt alla sellele, milline on hoone automaatikasüsteemide informatsiooni edastamise võimekus täna. Detailne analüüs kõrgete üldelektrikulude väljaselgitamiseks jääb täna saadud infosisendi põhjal liialt üldiseks. Antud lõputöö on aluseks võimalikele edasiarendustele hoone energiatõhususe edendamise valdkonnas. Samuti võiks töö olla sisendiks kinnisvara korrashoiu eriala üliõpilastele uurimaks „Tarkade majade― tänast haldus- ja hooldusvõimekust Eestis.