Sirvides Autor "Lokko, Vallo" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Riigimaanteede defektide määramine ja garantiitööde maksumuse hindamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Luik, Karl-Martyn; Lokko, Vallo
    Eesti kuulub Euroopa Liitu ja NATO-sse, seetõttu on Eesti ka geograafiliselt nähtav. Läbi Eesti käib inimeste transiit, kaupade eksportimine ja importimine. Kogu eelnev on aastate lõikes märgatavalt kasvanud. Suur osa transpordist liigub mööda maismaad, seega peavad teed olema vastupidavad nii liiklusele, kui erinevatele muudele teguritele, mida töös autori poolt käsitletakse. Lõputöö andis ülevaate , missugused defektid esinevad peamiselt sõiduteedel ning millised on alternatiivsed parandusmeetmed, tagamaks sõidumugavus ja turvalisus. Töös uuriti KMG OÜ võidetud riigihankeid, mis olid aluseks, et määrata, millised defektid on aastate lõikes katendile tekkinud, millised on parandusmeetmed ja kui palju mingisugune meetod maksma võib minna. Peamised küsimused olid: miks tekivad defektid? Millised defektid esinevad asfaltkattel? Kui palju võivad garantiitööd peatöövõtjale või tellijale maksma minna? Millised remondimeetmed on välja töötatud koos pädevate inseneridega, tagamaks tulemus, mis pikendab katendi eluiga ning rahuldab liiklejate nõudmised? Põhjuseid, miks defektid tekivad on erinevaid – temperatuurikõikumised, erinevate raskuste talumine, suur liikluskoormus, teekonstruktsioonide ebapiisav kandevõime, ehitusjärgus oleva tee liigne rullimine, aga ka teekonstruktsiooni „väsimine“, termiline ja koostiseline segregeerumine, loomulikult ka tavapärane kulumine. Peamised defektid, mis teedel tekivad on: võrkpraod ehk rahvakeeli ämblikud, pikipraod, pikiroopad, löökaugud, segregeerumine ja kulumine ning puuraukude tühimikud. Tulenevalt analüüsist järeldab autor, et erinevad garantiitööd võivad tellijale või peatöövõtjale minna maksma umbes 1...5% kogusummast, mida hankel pakutakse. Üldiselt on vaja arvestada, et põhiline garantiitöö, mida teostatakse on puuraukude täitmine „mannaga“ või bituumenmastiksiga, lisaks eelnevale ka vuugipragude täitmine. Töövõtjana peab arvestama, et mida kvaliteetsemalt töid teostatakse, seda suurem on tõenäosus, et defekte teedel ilmneb vähem. Seega peab töötegija, praegusel juhul KMG OÜ, arvestama, et tööjõud peab olema pädev, masinad peavad olema töökorras ja kursis on vaja olla ka ümbritseva keskkonnaga, kus tööd tehakse, ehk milline on taristu ja kes teed kasutavad või kasutama hakkavad. Töö tulemused annavad väärtusliku ülevaate garantiitööde tegijatele, millega on vaja arvestada erinevate garantiitööde tegemisel, kui palju kulub masinatele, transpordile ja tööjõule ja materjalidele.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Väikesemahulised asfaltkatte parandamise meetodid eestis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Lokko, Vallo; Kalm, Ralf
    Inimesed kasutavad igapäevaseks liiklemiseks jalg- või sõiduteed. Iga mehhanismi kasutamine muudab katte omadusi. Nii on ka teedega, mida kasutatakse liikumiseks punktist A punkti B. Mõnda lõiku koormatakse päevas ligikaudu kahekümne tuhande sõiduki poolt. Teekonstruktsioon peab vastu võtma pidevalt suuri pingeid ning need hajutama, et koormus ainult ühte konkreetset kohta ei mõjutaks. Seoses Eesti keerulise kliima, niiskusrežiimi, sulamis- ja külmumistsükliga, naelrehvide kasutamisega ning soolatamisega on defektid aldid tekkima. Suurimaks probleemiks on vesi, mis mõjutab konstruktsiooni eluiga ning probleemide teket. Kui drenaaž ei täida oma funktsioone korrapäraselt ehk vee väljaviimine kihtidest ei ole tagatud, võib tekkida katendi eluea vähenemine ning kannatab ka liiklejate mugavus. Peamisteks defektideks on löökaugud, piki- ja põikipraod, pikiroopad, kulumine ja võrkpraod. . Oluliseks teguriks on see, et Eesti on küll väike riik, aga teedevõrgustik on väga tihe. Ehitustöödega alustati juba Nõukogude Liidu perioodil. Pisikese riigi negatiivseks küljeks on see, et ei jätku raha ning inimressurssi. See tähendab, et teede vanus on väga kõrge, kuid remonttööd ei kata katete vananemist. Samuti on projekteerimiseks kasutatav programm välja töötatud 1986. aastal. Kolmekümne aasta jooksul on riigis toimunud suured arengud ning on ilmselge, et programm on ajale jalgu jäänud. On vaja teha muudatusi – kiirelt ja targalt. Kui defektid tulevad ilmsiks, tuleb nendega koheselt tegeleda. Kui venitada ning lükata tööde teostamist edasi, arenevad puudused kergesti edasi ning hilisem taastusremont on kulukam, keerukam ja vähem efektiivsem. Samuti on vaja välja arendada kaasaegsemad projekteerimise nõuded, et teha samm edasi. Igale asjale on olemas lahendus - nii ka defektidele. Eestis on olemas väga palju erinevaid kattetaastamise tehnoloogiaid. Asfaldilaotamine käsitsi või laoturiga, Rooparemix, Novaflex, Remix, ajutised lahendused ning Nu-Phalt on meetodid, mis on parimad ning kasutatavamad alternatiivid probleemide lahendamiseks Eestis. Defekte on erineva suuruse ja astmega, asuvad erinevates kohtades ning seetõttu ongi välja töötatud erinevaid meetodeid, millel kõigil on omad head ja halvad küljed. Erinevate tehnoloogiate valik tagab parima lahenduse mingisuguse kindla defekti parandamiseks ning liiklejatele paremate tingimuste loomise. Pidevalt kuuleb nurinat inimestelt, et teed on kehvas seisus ning mitte midagi selle tarbeks ei võeta ette. Tegelikult on asi vastupidine. Tuleb pilti vaadata Eestist väljapoole. Meil tehakse erinevate asutuste vahel tihedat koostööd, tagamaks liikluses turvalisus ning mugavus liiklejatele. Võrreldes Eestit Euroopa riikidega, tuleb mõista, et mõned on meist rikkamad ning seeläbi saavad pakkuda paremaid lahendusi ning kvaliteeti. Paljudel on kliima soodsam kui meil. Sellest ei tohi lasta pead norgu. Tuleb välja mõelda uusi ning paremaid lahendusi, et meie katendite eluiga oleks pikem. Kui kõik panustavad arengusse: tavaliiklejad, pädevad erialased inimesed ning riik, on kõik võimalik. Tahe ja usk tagavad võimaluse teha järgmine samm lähemale Euroopa ning maailma poliitikasse.