Sirvides Autor "Lomp, Karel" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tallinna tänavate teeseisundi hindamine ja analüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Lomp, Karel; Saar, Karel
    Käesoleva lõputöö teemaks oli „Tallinna tänavate teeseisundi hindamine ja analüüs“. Töös oli juttu katte lagunemispõhjustest; nende katsetamistest, mõõtmistest ja hindamisest. Töö eesmärgiks oli läbi viia Tallinna tänavate teekatte hindamine ja analüüs. Kuna autor ise töötab Tallinna Teede Aktsiaseltsis, siis sidus autor lõptuöö oma tööülesannetega (tee katte hindamine aastal 2014 kevad). Hindamisel saadud tulemusi arvesse võttes tõi autor töös välja andmed, mis näitavad, kui palju on erineva kattega teid Tallinnas ning mis seisukorras on asfaltbetoonkattega teed. Lisaks on välja toodud võrdlus eelmise ja selle aasta Haabersti linnaosa tänavate seisukorra kohta. Püstitatud eesmärgid saavutati. Esimene peatükk käsitleb teehooldust. Esmalt mõtestati lahti sõna „teehooldus“, seejärel kirjeldati erinevaid seisunditasemeid, nende liigitust ning räägiti lühidalt autori töökohast ning töökogemustest ettevõttes Tallinna Teede Aktsiaselts. Teine peatükk käsitleb katte eluiga puudutavaid küsimusi, erinevate vigastuste liike ja lagunemispõhjuseid, tee ebatasasusest kaasnevaid ohte teekasutajale. Peatükki on illustreeritud paljude teemakohaste joonistega. Kolmas peatükk käsitleb teekatte mõõtmist. Räägib lähemalt erinevatest mõõtmismasinatest, mõõtmisviisidest ning mõõtmistulemustest. Sealjuures pöörab tähelepanu erinevate näitajate mõõtmisele nagu näiteks tee kandevõime, tee tasasuse- ja roopa sügavuse määramine jne. Lisaks autori poolt tehtud Tallinna tänavate visuaalsest kontrollist, selle tingimustest ning mida hinnati. Neljas peatükk käsitleb Tallinna Kommunaalameti juhtimissüsteemi. Kuna Tallinna Teede Aktsiaselts saab enamuse töökorraldusest kommunaalametilt, siis see on ka põhjus, miks autor pidas sellest kirjutamist oluliseks. Tutvustatakse struktuuri ning iga aastast mõõtmiste tellimist ja nende maksumust. Kuna maksumus on suhteliselt suur, siis valitakse hoolikalt, mida ja kus mingil aastal lastakse mõõta (kandevõime, teekatte tasasus-, roopa sügavus ja haardelised omadused). Keskendutakse teeregistri ülesannetele ja eesmärkidele. Lisaks toob autor illustreeriva pildi Tallinnas paiknevatest ajutistest liiklusmärkidest ja nende asukohast asukohtadest. Seda infot valdab ja koostab Tallinna Teede Aktsiaselts Tallinna Kommunaalameti palvel. 46 Viies peatükk käsitleb tänavate ja teede seisukorra lähteandmeid ning räägib nii katse meetodil kui ka visuaalsel vaatlusel teostatavatest uuringutest. Seletab lahti, kui tihti ja miks mingit uuringut on mõistlik teostada. Lisatud on illustreeriv pilt näitamaks 2013.aastal teostatud uuringu mõõtmiskohti. Kuues peatükk käsitleb magistraal-põhitänavate seisukorra mõõtmistulemusi. Välja on toodud koondtabel 2013 aasta kriitilisematest kohtadest, mis ei vastanud nõuetele. Mainitakse kolme kõige nõrgema teekonstruktsiooni kandevõimega magistraal – põhitänavat. Samuti on lisatud kokkuvõtlik joonis teekatte seisukorra kolme parameetri mõõtmistulemuste kohta 2013. aasta seisuga. Seitsmes peatükk käsitleb visuaalse hindamise tulemusi. Autori ning tema kaaskolleegide koostööl Tallinna Teede Aktsiaseltsis valmis visuaalse hindamise tulemusi käsitlev statistika, mis on selles peatükis ka välja toodud. Statistikas on näha linnaosade kaupa erinevate hindamistulemustega asfaltbetoonkatted ning loodud selle põhjal koondstatistika. Lisaks hindamisele on välja toodud ka erinevate katete osakaal Tallinna linnas. Võrreldud on eelmise ja selle aasta visuaalset hindamist Haabersti linnaosas, selgitamaks välja ajas toimunud muutusi. Autori poolt püstitatud eesmärk saavutati. Koostatud statistikatest saadi teada, et kõige halvemas olukorras on teed Haaberstis. Kogu Tallinna linna tänavatest on halvas (remonti vajavas) olukorras 66,34 km. Erinevatest kattetüüpidest esines kruusakattega teid kõige rohkem Haaberstis – 2,8% ehk 16582 m² (arvestatult ainult kogu eelnimetatud linnaosa kilometraaži). Kogu pealinna peale on kokku kruuskattega teid 1,0%, ehk 63647 m². Eesmärgiks oli võrrelda eelmise ja selle aasta olukorda Haabersti linnaosas. Selgus, et olukord on paranenud ning halvas seisukorras, remonti vajavaid teid on 14,5% ehk 12 km vähem. Selle tõttu on rahuldavas seisukorras olevate teede maht suurenenud 17 kilomeetri võrra. Paraku on heas seisukorras olevaid teid vähem, koguni 5,3 km.