Sirvides Autor "Madalik, Linda" järgi
Näitamisel1 - 6 6-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Heliisolatsioon, ruumi akustika(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2012) Madalik, LindaHeliisolatsioon, ruumi akustikaNimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Normdokumendid ehitusakustikas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2012) Madalik, LindaNormdokumendid ehitusakustikasNimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Tehnikaülikooli aula akustiliste tingimuste analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Iakovkin, Anton; Madalik, LindaTallinna Tehnikaülikooli aula akustiliste parameetrite mõõtmine ja arvutamine on huvitav töö, mille jooksul ma sain uusi teadmisi minule tundmatus ehitusevaldkonnas. Lõputöö koostamisel oli vaja uurida isegi ruumiakustika parameetrite olemust, ehkki esimeses faasis tekkisid probleemid terminitest ja helitehnika määratlustest arusaamisel. Saadud informatsiooni baasil saab öelda, et ehitiste projekteerimisel, konkreetsemalt aulade kujundamisel tuleb võtta suurel määral arvesse akustikat. Sellises lõputöös saab tutvuda vajalike akustiliste mõistetega ruumide akustika projekteerimisel ja kontrollimisel. Kõige tähtsamad terminid ja füüsikalised toimingud on välja selgitatud mõõtmistest ja arvutamiskäigust arusaamiseks. Ruumides, kus toimuvad kõne või muusika ettekanded, peavad olema tagatud soovituslikud järelkõlakestuse, heli selguse ning kõne selguse väärtused. Lõputöös on välja toodud, et järelkõlakestus on olulisim ruumi akustiline parameeter. Kõige silmapaistvamat mõju ruumi akustikale avaldab tema maht, kuju ja kasutatud materjalid. Ruumi mahu ja materjalide osakaal on näha järelkõlakestuse valemist: järelkõlakestus sõltub ruumi mahust ja helineeldumispinnast. Ruumi ristkülikukujuline vorm on kõige lihtsam variant kuulamiseks sobilike tingimuste loomiseks ning kõige mõistlikum valik ehituse seisukohast. Ruumis kasutatavad materjalid mõjutavad akustikat sellest küljest, et sõltuvalt nende helineeldumisteguritest helineeldumispind suureneb või väheneb. Materjali valimisel saab mängida tema pindala, koostise (materjali tüübi) ning pinnastruktuuriga. Materjalide valikul tuleb panna tähele, et helineeldumispindade koguseid ja paigutust saab muuta. Väga oluline ruumi akustilisel projekteerimisel on esinejate ja kuulajate arvu õige prognoos. Suurelt jaolt ruumi kuju, proportsioonide ja materjalide valik sõltub ruumi funktsioonist. Peab teadma ka heliallikate omadusi. Heliallikate iseloomustamiseks uuritakse nende poolt tekitatud helirõhu tugevust ja spektraalsest koostist. Üks loomulik heli tunnusjoon on, et ta levib kiirtena nagu valgus. See väide on õige olukorras, kui ruumi mõõtmed on suuremad heli lainepikkusest ning peegeldav tasapind on suurem heli lainepikkusest. Optikas valguslainete paindumine nimetus on difraktsioon, mis esineb ka akustikas. Ehituses kasutatakse erinevate suurustega helipeegeldeid helipeegelduste soovitud sagedusalas toimimiseks. TTÜ akustiliste tingimuste mõõtmine ja analüüs näitab, et aula momendiseisuga ei vaja renoveerimist akustilises mõttes, sest eelmise renoveerimise käigus antud lahendused toimivad hästi. Aulat saab kasutada mitmel otstarbel: konverentside läbiviimiseks, koorilaulmiseks, kõnede esitamiseks ning muusika esitamiseks. Mõõtmised ja arvutused näitavad, et soovituslikud akustilised nõuded on täidetud. Töös on samuti antud aula põranda vaipkatte kasutamise analüüs, kuigi saadud tulemused näitavad vaipkatte mittevajalikkust.