Sirvides Autor "Maimann, Kaisa" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti 2+1 teelõikude mõju sõidukijuhtide käitumisharjumustele ning liiklusohutusele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Maimann, Kaisa; Kreek, SvenUurimustöö käigus uuris autor Eesti sõidukijuhtide rahulolu ning üldist liiklusohutuse taset 2+1 teelõikudel. Uurimustöö käigus viis autos läbi küsitluse ning kontrollvaatlused. Läbiviidud uurimuse käigus saadud tulemused on oluliseks sisendiks Maanteeametile Eesti maanteede edasisel arendamise planeerimisel. Eestis võeti 2+1 teelõigud kasutusele Rootsi eeskujul. Naaberriigi statistilised näitajad tõestasid, et selline lahendus tõstab liiklusohutuse taset ning liiklusõnnetuste arv maanteedel väheneb. 2+1 teelõikude kasutuselevõtt võimaldab madalate investeeringutega märkimisväärselt parandada liiklusohutust, ning sellest lähtuvalt hakkasid mitmed teised riigid üle maailma kasutama 2+1 teelõike. Eestis valmisid esimesed 2+1 teelõigud aastal 2017 Tallinn – Pärnu – Ikla maanteel ja Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteel. Hetkel on Eestis kasutusel kokku viis 2+1 teelõiku, kuid Maanteeametil on plaanis neid veel juurde rajada. Uurimustöö käigus läbi viidud kiiruse mõõtmise ning vaatluse käigus selgus, et 2+1 teelõikude lahendus võib soosida mitmete erinevate liiklusohtlike olukordade tekkimist. Mootorsõidukite juhid võivad seada sellega ohtu nii enda kui teiste kaasliiklejate vara, elu ja tervise. Lõputöö käigus läbi viidud kiiruse mõõtmisi mõjutas asjaolu, et Eestis kehtis sellel ajal COVID 19 viirusest tingitud eriolukord, millest tulenevalt oli liiklussagedus oluliselt madalam kui tavaliselt. Vaatamata sellele selgus kontrollvaatluse käigus, et ligikaudu 8,3% sõidukijuhtidest ületas lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 10 km/h. Suurim fikseeritud kiirus oli 143 km/h. Eesti sõidukijuhtidele koostatud küsimustikus selgus, et natukene alla poolte vastanutest (49,3%) arvavad, et 2+1 teelõigud mõjutavad nende üldist sõidukiirust ning nad sõidavad kiiremini kui on maanteel lubatud suurim sõidukiirus. Peamiseks põhjuseks piirkiiruse ületamisele on vastajad toonud välja möödasõidualade ebapiisava pikkuse, mis suunab sõidukijuhte möödasõidu ohutumaks sooritamiseks rohkem kiirust ületama, et tagada suurem kiiruste erinevus möödasõidetavaga ja möödasõidu kiirem sooritamine. 71,4% vastanuid arvasid, et Eestis on vaja rohkem 2+2 lahendusega põhimaanteid. Hetkel kasutusel olevad 2+1 teelõigud on hea alternatiiv 1+1 maanteedele, kuid Eesti liiklejad tunneksid ennast veelgi turvalisemalt 2+2 maanteedel liigeldes. Uurimustöö tulemusena koostas autor Maanteeametile ning Politsei- ja Piirivalveametile rea soovitusi, mida võiks kaaluda 2+1 teelõikude planeerimisel. Kõige olulisemaks nende seast peab töö autor taristu täiendamist eelkõige teede laiuse, kergliiklusteede ning täiustatud liikluskorraldusvahendite näol. Samuti on oluline liiklusohutuse alase teabe levitamine liiklejatele, panustamaks proaktiivselt liikluskultuuri parandamisse. Autori hinnangul võiks tulevikus 2+1 teelõikude planeerimise ja kasutamise kohta koostada edasisi analüüse ja vaatluseid.