Sirvides Autor "Matrossov, Aleksander" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Multikultuurse meeskonna juhtimine Päästeametis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Matrossov, Aleksander; Vahula, Triin
    Multikultuur ja sellega seonduvad teemad on veel lõpuni uurimata. Valdkond on veel noor ja uuringuid on tehtud vähe. Inimesed ei saa aru, mis multikultuur tähendab ja ei oska hinnata, kas nad on ise multikultuursed. Sellest ei räägita palju, kuid see teema on väga aktuaalne ja vajaks suuremat tähelepanu. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada ja analüüsida multikultuursete meeskondade koostöö toimimist Päästeametis. Tuginedes teooriale anda ülevaade ja analüüsida võõrkeele rolle Siseministeeriumi haldusalas. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks oli valimisse kaasatud Päästeameti suuremate koosseisuga päästemeeskonnade meeskonnavanemad ja rühmapealikud. Uuringus on seletatud mis on multikultuursus, ja kuidas sellises meeskonnas kõige paremini hakkama saada. Uuringus selgub, millised aspektid soodustavad liitumist ja koostööd multi meeskonnas. Samuti näitab uuring võõrkeelte rolli tähtsust. Lõputöö eesmärgi püstitatud ülesanded said täidetud. Koostatud teoreetilisele osale järgnes ankeetküsitlus. Saadud andmed koguti veebikeskkonnas, seejärel vastused koondati tabelisse, analüüsiti ja koostati lõpptulemused. Analüüsi tulemustest selgus, et paljud vastamisega seotud inimesed on suuremal või vähemal määral multikultuursed. Paljud on ka multikultuursed ise teadmata. Uuringu tulemustest võib järeldada, et inimesed liigitavad ennast multikultuuri alla pigem siis, kui on seotud rohkem teise kultuuriga. Vastajad ei ole teadlikud, et keele valdamine, toiduainete tarbimine, riiete kandmine, tähtpäevade tähistamine ja veel paljud teised aspektid, kõik need teevad meid multikultuurseteks. Valdav osa vastajates olid seda meelt, et nad ikkagi pigem on multikultuursed inimesed. Uuringu käigus selgus asjaolu, et ainult üksikud vastajad ei liigita ennast multikultuurseteks, kuigi teooriast tulenevalt nad on seda isegi seda teadmata. Kohanemisel on alati hea, kui keegi on toeks. Enamus vastanutest olid toeks uutele meeskonna liikmetele. Meeskonnajuhid võtavad oma tööd tõsiselt ning aitavad uusi töötajaid töökeskkonda sulandumisel. Nende tulemuste järgi võib öelda, et meeskonnajuhid on kohusetundlikud ning suhtuvad oma ametisse kogu austusega. Meeskonnajuhtimisel on väga tähtis, et uus liige saaks kiiresti meeskonna tervikuks. Tulemustest selgus, et kui uut meeskonna liiget ei võeta väga kiiresti omaks, siis tekivad lahkarvamused nii rahvuslikul kui inimlikkusel baasil. Meeskonnad on sõbralikud. Kõik liikmed seisavad teineteise eest ja nende koostöö sujub hästi. Kõik need inimesed teevad tööd ühise eesmärgi nimel ning siinkohal ei mängi rolli ei rahvus ega meeskonnasiseselt tekkinud lahkarvamused. Keelte oskuste ja vajaduste küsitluse käigus selgus et, nii meeskonnajuhid kui ka meeskonnaliikmed valdavad peamiselt mitut keelt. Keelte oskus ja selle kasutamine on olnud abiks nii sündmuste lahendamisel kui ka meeskonnas suhtlemisel. Kindlalt on näha, et paljud vastajad ei valda võõrkeelt suhtlustasemel ja mingil määral võib see olla takistuseks olukordade lahendamisel. Meeskonnajuhid ja rühmapealikud on Päästesüsteemis ametnikud. Valdav osa respondentidest olid kindlad, et nende ametipost nõuab keelte teadmisi. Üldise ettepanekuna ja soovitusena võib välja tuua Päästeameti juhtkonnale koolituste tegemine. Asutusel on kool, kus saab sisse viia keeletunnid suhtlemise tõhusamaks muutmiseks. Samuti tuleks kasuks sotsiaalsed loengud või seminarid, kus räägitakse rohkem inimeste omavahelisest suhetest, suhtlemisest, koostööst ja sotsialiseerumisest.